Egiptuse peaarheoloogi Zahi Hawassi sõnul toetavad Gizast hiljuti avastatud hauad teooriat, et püramiide ei ehitanud orjad, vaid vabatahtlikud ehitajad.
Püramiide ei ehitanud orjad
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
11. jaanuar 2010, 10:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hawassi kinnitusel on sadu aastaid arvatud, et vaaraode ja muude tähtsate isikute matmispaigad valmisid orjade higi ja verega, kirjutab Daily Mail.
«Need hauakambrid asuvad vaaraode matmispaikade vahetus läheduses, mis tähendab seda, et sinna ei ole maetud orjad. Kui nad oleksid orjad olnud, ei oleks nad saanud enda matmispaika rajada vaarao oma lähedale,» selgitas Hawass.
Egiptuse peaarheoloogi sõnul on püramiidide ehitajate matmispaikade leidmine ajalooliselt tähtis. Sinna on maetud töölised, kes ehitasid Cheopsi ja Chephreni püramiidi. Need matmispaigad rajati neljanda dünastia, 2694-2513 eKr. perioodil.
Hawassi kinnitusel avastati ka kirjutis, milles püramiidiehitajad kutsuvad end vaarao Cheopsi sõbraks. See on veel üks märk, et tegemist ei olnud orjadega.
Kairo äärelinnas Giza platool asuvad kolm püramiidi on üle 4000 aasta vanad.
Hawass jätkas, et Ülem-Egiptuse farmerid saatsid iga päev püramiidiehitajate toitmiseks 21 härga ja 23 lammast. Arvatakse, et püramiidi ehitamisega oli seotud umbes 10 000 inimest. See arv on märgatavalt väiksem kui Vana-Kreeka ajaloolase Herodotose pakutud 100 000.
Ehitajatele loomi söögiks saatnud farmerid vabastati maksudest. See on järgmine tõend, et nad osalesid suures riiklikus projektis.
Esimene püramiidiehitajate matmispaik avastati 1990. aastal juhuslikult, kui hobune komistas maapinnast välja turritanud müürijupile.