Linnutee tähtedel võib olla «kaksikuid»

Linnutee

FOTO: Topham Picturepoint/ScanPix

Astronoomide arvates võib meie Linnutee galaktika miljarditest tähtedest umbes 15 protsendil olla «kaksiktäht».

Teadlased on veendunud, et mitmed sajad miljonid tähesüsteemid on meie Päikesesüsteemiga sarnased, kirjutab National Geographic.

Oletus põhineb tähesüsteemidel, kus on suuri gaasiplaneete, mis sarnanevad meie Jupiteri ja Saturniga.

Nii nagu meie Päikesesüsteemis, võib ka teistes süsteemides leiduda niinimetatud elutsooni, kus on kiviplaneete, millel on vett.

Uurijate kinnitusel viitab kõik sellele, et ka muljal võib leiduda Maa-sarnaseid planeete ning erinevaid eluvorme.

«Esimesel kümnel Maa-sarnaste planeetide jahtimise aastal olime natuke mures, sest teised süsteemid näisid meie Päikesesüsteemist väga erinevat. Kuid nüüd oleme saanud jälile, et kuskil võib olla süsteem, mis on meie omaga sarnane. Hüpotees, et on Maa-sarnaseid planeete, saab iga päev jõudu juurde,» selgitas astronoom Debra Fischer.

Astronoomide arvates asuvad ka suure gaasihiiglased oma tähest kaugel, Maa-sarnased planeedid aga lähemal.

Kuid mõnedes tähesüsteemides võivad gaasihiiglased suunda muuta, lüües väiksemad planeedid orbiidilt välja ja nad hävitada.

Meie Päikesesüsteemi planeetidest asuvad gaasihiiglased stabiilselt välistel orbiitidel.

«Kuid Päikesesüsteemiga sarnastes süsteemides on ruumi kiviste planeetide jaoks ning mitte mingi asi ei vii neid orbiidilt välja. Gaasiplaneedid toimivad omalaadsete gravitatsioonikilpidena,» selgitas Ohio ülikooli astronoom Andy Gould.

Meie süsteemiga sarnaste süsteemide leidmiseks ühendasid maailma sajad astronoomid oma jõud projektis Microlensing Follow-Up Network ehk MicroFUN.

Selle meetodi puhul kui üks täht liigub teise tähe eest läbi, Maalt nähtuna, siis lähima tähe gravitatsioon toimib nagu lääts ning suurendab kaugema tähe valgust.

Statistiline analüüs näitas, et praeguse seisuga peaks leiduma vähemalt kuus sellist süsteemi.

Kuid siiani on avastatud vaid üks meie Päikesesüsteemi sarnane süsteem.

«See tähendab, et Linnutee galaktika tähtedest umbes 15 protsenti on meie Päikesega sarnased,» selgitasid astronoomid.

Gould hoiatas, et  nende ennustus põhineb vähestel andmetel, mis lähiajal võivad uute tähesüsteemide avastamise tõttu muutuda.

«Võimalik, et neis süsteemides on Maa-sarnaseid planeete ja mitte hiiglaslikke gaasiplaneete. Kuid praegu me veel ei tea seda, sest enamik tähtedest on liiga kaugel, et nüüdsed teleskoobid suudaksid neid väikseid kiviseid maailmu leida,» selgitas Gould.

Kuid astronoomid on siiski optimistlikud ning seda ülivõimsa Kepler kosmoseteleskoobi tõttu.

«Võidakse avastada, et tähesüsteemid, kus leidub väikese massiga planeete, on enam levinud kui me arvame,» lasusus Šveitsi Zürichi astronoomiainstituudi teadlane Michael Meyer.

Meyer jätkas, et väikeste kiviste ja suurte gaasihiiglaste vahelist dünaamilist kooseksisteerimist analüüsides võib leida, kui levinud on Maa-sarnased planeedid meie galaktikas.

Linnutee on galaktika, mille läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb 200–400 miljardist tähest.

Spiraalse hiidgalaktika Linnutee tuum on must auk.

Päike paikneb Linnutee galaktika tasandi läheduses, ühe spiraalharu sisemisel serval, 34 000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast.

Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 250 kilomeetrit sekundis.

Populaarne

Tagasi üles