Merepõhjas lebavaid puidust laevavrakke hävitav uss laevaoherdi on kolimas Läänemerre.
Laevavrakke õgiv ussike kolib Läänemerre
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
12. jaanuar 2010, 13:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laevaoherdid on võimelised suure purjelaeva kümne aasta jooksul täielikult saepuruks uuristama. Seni hoidis vee madal soolasus laevaoherdi Läänemerest eemal, kuid nüüd on neid leitud nii Taani kui Saksamaa rannikult, kirjutas Tartu Ülikooli teadusuudiste portaal Novaator.
Tartu Ülikooli mereinstituudi merebioloogia vanemteadur Jonne Kotta ütles, et nii Läänemeres kui Põhjameres on merevee keskmine temperatuur tuntavalt tõusnud ning see võib soojemates vetes elama harjunud ussidele anda võimaluse asustada ka madalama soolsusega alasid.
«Probleemiks on just see, et laevaoherdid paljunevad kiiresti ning teevad ka oma hävitustööd väga kiiresti. Ameerikas õgisid nad Alaska kullapalaviku ajal puitlaevu paari aasta jooksul täiesti puruks,» ütles ta.
Laevaoherdi puurimistöö jälgi on Läänemeres juba leitud Saksamaa rannikuvetes 14. sajandist pärit laevavrakilt, samuti on neid leitud Rootsis Malmö lähistel.
See on tegutsema pannud Göteborgi teadlased, kellel on hetkel käsil projekt leidmaks lahendust, kuidas Läänemere pea 100 000 laevavrakki hävitustöö eest kaitsta.
Ühe võimalusena on rootslased välja pakkunud idee katta vrakid geotekstiilide või põhjasetetega. Lisaks on kavas koostada prognoos, kuhu võiks laevaoherdi lähitulevikus veel edasiste elupaikade otsingul liikuda.
Kotta sõnul on Eesti rannikumeri kindlasti liiga magedaveeline, et laevaoherdi saaks meie vetes paljuneda, lisaks ei ole võimalik neil meie talve üle elada.