Teadlaste sõnul on lindudel ja alligaatoritel samalaadne hingamismehhanism.
Alligaatoritel ja lindudel on sarnane hingamismehhanism
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
18. jaanuar 2010, 12:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii linnud kui ka alligaatorid pärinevad ühistest esivanematest, kes elasid 200 miljonit aastat tagasi, kirjutab BBC.
Lindude kopsude ehitus lubab neil lennu ajal võimalikult vähe õhku tarbida.
Selline hingamise võis aidata ka lindude ja alligaatorite eellasi hapnikuvaesel triiase perioodil ellu jääda.
Teadlase Colleen Farmeri kinnitusel aitab avastus selgitada, miks archosaurus` ed hakkasid pärast 251 miljonit aastat tagasi toimunud liikide massihävingut Maal domineerima.
Archoasurus`test arenesid nii krokodillid, hiidsisalikud, lendavad pterosaurus`ed kui ka linnud.
Roomajate alamklassist sünapsiididest, kes domineerisid permi ajastul enne suurt väljasuremist, said hiljem alguse imetajad.
«Imetajate joontega sünapsiidid olid archosaurus´ te domineerimise ajal väga väikesed. Nad ei suutnud siis liigina võistelda,» lausus Farmer.
Imetajate hiilgeaeg sai alguse 65 miljonit aastat tagasi, kui hiidsisalikuid välja surid. Esimesed imetajad olid umbes opossumi suurused.
Alligaatori kopsumehhanismi uurimiseks mõned loomad uimastati. Uuring näitas, et õhk liikus ühesuunaliselt, mitte kopsudest sisse ja välja.
Ka lindude kopsud töötavad samal põhimõttel. Sissehingamisel imevad eesmised õhukotid kasutatud õhu endasse ning tagumised õhukotid tõmbavad sisse värsket õhku. Väljahingamisel aga lükkavad esimesed õhukotid kasutatud õhu peabronhi kaudu välja, tagumiste õhukottide värske õhk aga liigub bronhide kaudu kopsu. Kopsude ventileerimine on seega pidev ning õhk liigub ühes ja samas suunas.
Uurijate arvates näitab see, miks mõned loomaliigid suutsid pärast suurt liikide väljasuremist hapnikuvaeses keskkonnas ellu jääda ja domineerida.
«Teada on, et linnud suudavad vähese hapniku tingimustes väga hästi toime tulla. Nad suudavad lennata kõrgustel, kus imetajaid ootaks ees hapnikupuudusest tingitud surm,» selgitas teadlane.
Ta lisas, et pikka aega murti lindude kopsude ehituse üle pead.
«Nüüd on teada, et ebatavaline kopsude ehitus ja hingamine ulatuvad tagasi lindude ja alligaatorite ühiste esivanemateni. Ka võib järeldada, et kõigil hiidsisalikel, kaasa arvatud taimetoidulisel Triceratops`il ja lihatoidulisel Tyrannosaurus rex`il olid tänapäeva lindude kopsudega sarnased kopsud,» selgitas Farmer.