Arheoloogid alustasid pronksiaegse tsivilisatsiooni otsinguid Lõuna-Hispaanias.
Legendaarne Atlantis on Lõuna-Hispaanias?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
19. jaanuar 2010, 08:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hispaania teadusuuringute nõukogu poolt rahastatud ekspeditsioon teeb väljakaevamisi Andaluusias, kus on 3000 aasta vanuse tsivilisatsiooni jäänused, kirjutab El Pais.
Arheoloogide kinnitusel on Lõuna-Ibeeria kunagise jõuka Tartessose tsivilisatsiooni asupaik. Selle pealinn asus praeguse Donana rahvuspargi aladel. Oletatakse, et see pronksiaegne linnriik oli tegelikult müütiline Atlantis.
Siiani ei pakkunud see piirkond teadlastele huvi, kuna arvati, et enamik sellest jäi merevee peale tungides vee alla.
Kuid uute uuringute kohaselt võis vesi mõneks ajaks taanduda ning Tartessose tsivilisatsioon puhkes õitsele. Nad rajasid ka oma ajastu suurlinna, mille hiljem hävitas tsunami.
Andaluusias asuvad Hinojose sood on Guadalquiviri jõe suudme lähistel paigas, kus jõgi saab Atlandi ookeaniga kokku. Teadlaste arvates viitab kõik sellele, et seal võib olla hukkunud linn.
Arheoloogid on leidnud lähikonnast juba mitmeid viiteid Tartessose tsivilisatsiooni inimasustusele.
«Kui inimasustuse jälgi on jõe ühel kaldal, siis on neid kindlasti ka teisel. Arvame, et piirkonda tabas mitu maavärinat, millest üks põhjustas tsunami. See tsunami pühkis minema kohaliku tsivilisatsiooni suurlinna,» lausus väljakaevamiste juht Sebastian Celestino.
Õhufotodel on näha suuri ümaraid ja nelinurkseid kujutisi, mis ei ole kindlasti looduse looming, vaid inimeste kätetöö.
Need õhufotod koos Antiik-Kreeka ajaloolaste poolt kirjapanduga on andnud uut tuult tiibadesse teooriale, et seal asus kunagi linn.
Tartessose tsivilisatsioon eksisteeris Lõuna-Hispaanias 11. – 7. sajandini eKr. Tema jõukus põhines kulla ja hõbeda kaevandamisel.
Kui Hispaania arheoloogid ei soovi Atlantise teemal spekuleerida, siis selle legendi pooldajad on veendunud, et Atlantise asupaigas võib tulla läbimurre.
«Meil on üsna palju andmeid Atlantise kohta, seda tänu Platonile. Oleme veendunud, et tegemist ei ole väljamõeldise või müüdiga. Selle tõttu tasub Atlantise otsinguid jätkata,» lisas Kuuba arheoloog Georgeos Diaz-Montxano.
Diaz-Montexano on Atlantist otsinud juba 15 aastat.
«Atlantis ei pruugi olla seal, kus hispaanlased otsivad, kuid ta võib olla kuskil Atlandi ookeanis,» arvas kuubalane.
Atlantise asupaigaks on pakutud mitmeid Vahemere saari, Assoore, Sahara kõrbe, Kesk-Ameerikat ja Antarktikat.