Imetajad jõudsid Madagaskarile taimedel triivides

Madagaskari leemurid

FOTO: AP / Scanpix

USA Indiana ülikooli teadlaste uuring näitas, et imetajad jõudsid Aafrikast Madagaskari saarele taimedel triivides.

Teadlased tegid arvutisimulatsiooni kunagistest ookeanihoovustest ja avastasid, et loomade rännuks soodsad hoovused olid just ajal, mil imetajad saarele jõudsid, kirjutab BBC.

Taimedel triivimise hüpotees käidi juba välja 1940. aastatel, kuid siis pooldati «maismaasilla» teooriat.

Maailmas neljandaks suurimat saart Madagaskarit tuntakse selle liigilise mitmekesisuse tõttu.

Isolatsiooni tõttu on seal imetajaid, linde ja taimi, mida muljal maailmas ei leidu.

Madagaskar eraldus Aafrikast 100 miljonit aastat tagasi, esimesed imetajad ilmusid saarele 60 miljonit aastat tagasi.

Sellest tulenes kaks hüpoteesi: imetajad jõudsid saarele kas «maismaasilla» kaudu või siis taimedel triivides.

Indianai ülikooli paleokliima uurija Matthew Huber võttis uuringus aluseks Rahvusvahelise Kliimamuutuse Paneeli (IPCC) mudelid.

«Mudelite uurimine näitas, et 60 miljonit aastat tagasi olid ookeanihoovused hoopis teises suunas kui nüüd. Põhjus võis olla selles, et minevikus asusid nii Madagaskar kui ka Aafrika manner 15 kraadi lõunapool,» selgitas uurija.

See tähendas seda, et kahe maamassi vahel olevas Mosambiigi väinas olid tollaste hoovuste tõttu hoopis teistsugused tingimused.

Huberi kinnitusel viitab kõik sellele, loomad jõudsid mandrilt saarele soodsate hoovuste abil.

«Bioloogid ja paleontoloogid olid juba varem veendunud, et loomad triivisid taimedel. Kuid siiani olid selle tõestamisel hoovused probleemiks. Tänapäevaste hoovustega oleks see teekond võimatu,» lisas teadlane.

Esimesena käis imetajate taimedel triivimise idee 1940. aastatel välja USA teadlane George Simpson.

Simpsoni paelus asjaolu, et Madagaskaril ei ole suuri loomi nagu elevante, lõvisid ja sebrasid.

Simposn sõnas, et kui loomad oleks Madagaskarile jõudmiseks kasutanud maismaasilda, siis oleks ka need suured loomad arvatavalt saarele jõudnud.

Teada on, et tänapäeva leemurite esivanemad saabusid Madagaskarile  50 miljonit aastat tagasi, närilised aga 24 miljonit aasta tagasi.

Teadlaste sõnul lõppes uute loomade saabumine 20 miljonit aastat tagasi. See võib viidata sellele, et ookeanihoovused ei olnud loomadele «reisimiseks» enam soodsad.

Populaarne

Tagasi üles