Teadlaste sõnul peaks Marssi elamiskõlblikuks aitama muuta selle planeedi atmosfääri viidavad tehislikud kasvuhoonegaasid.
Kasvuhoonegaasid muudavad elu Marsil võimalikuks?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
22. jaanuar 2010, 11:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijate arvates saab kasvuhoonegaasid kas Maalt Marsile viia või siis neid Marsil kohapeal valmistada, kirjutab space.com.
Teadlased ja ulmekirjanikud on juba pikka aega maalinud pilte, kuidas Punast planeeti inimestele elukõlblikuks teha.
On ka neid, kes arvavad, et inimestel ei ole õigust teise planeedi kliimat muuta. Teised aga näevad Marssi paigana, kuhu inimesed saavad põgeneda, kui Maa keskkond halveneb.
Teadlaste sõnul oli Marss kunagi soojem ja vesisem ning selle uurimisel on paljastunud mitmeid tõendeid, mis seda kinnitavad.
Marsi soojendamiseks ja jääkihi sulatamiseks on välja pakutud ka suurte peeglite panemine Marsi orbiidile. Need peeglid peaksid Marsile rohkem päikesevalgust peegeldama.
Teadlased jätkasid, et Maale kahjulikku kasvuhooneefekt võib Marsil hoopis kasulik olla.
«Marsist võiks saada suur elu katsetamise labor. Marsil elu tekkimise võimaluste uurimine võib evolutsiooni hoopis uues valguses näidata. Marsi soojendamine võib anda vihjeid selle planeedi mineviku kohta, kui see oli Maaga rohkem sarnane,» selgitas NASA teadlane Margarita Marinova.
Marsil on külmem kui Maal, kuna selle planeedi atmosfäär on väga õhuke ning ta asub Päikesest kaugemal.
Marsi pinnalt ei ole leitud vett, kuid samas on vesi elu põhielement.
Marsi polaarpiirkondadest on avastatud suurtes kogustes jääd ning süsinikdioksiidi ehk kuiva jääd. Marsi soojendamise teooria välja käinute sõnul saaks polaarpiirkondades jää sulatamisega atmosfääri tihedamaks muuta.
«Atmosfääri tihenemine aitaks kaasa Maa-sarnase kliima tekkele,» on uurijad veendunud.
Mitmed uuringud on näidanud, et kauges minevikus leidus Marsi pinnal vett ning seal sadas vihma.
Uurijate arvutused näitasid, et kunstlikult valmistatud kasvuhoonegaasid oleksid 10 000 korda efektiivsemad Punase planeedi soojendamiseks kui süsinikdioksiid.
Kõige paremini aitaksid Marssi soojendada gaasid, milles leidub süsinikku ja fluori. Vajalikke gaase saaks toota ka Marsil leiduvatest ainetest.
Uurija Marinova sõnul oleks õige efektiivsem külmutusgaas oktafluoropropaan, mida Maal kasutatakse külmikutes.
Teadlased on samas skeptilised, sest Marsi soojendamine sellisel viisil võib aega võtta sadu aastaid.