Jalajäljed olid hiidsisalike surmalõksud?

Paleontoloogid on leidnud mitmeid hiidsisalike jalajälgede kohti, millest on avastatud väikeste hiidsisalike jäänuseid, kirjutab Live Science.

Esimesed sellised «surmalõksud» leiti kümmekond aastat tagasi Loode-Hiinast Xinjiangist.

1-2 meetri sügavustes aukudes olid peaaegu täielikud theropod-sauruste, kahel jalal kõndinud hiidsisalike skeletid.

Geoloog David Eberthi sõnul näitas kivististe analüüs, et loomad jäid  pehmesse pinnasesse, mis koosnes vulkaanilisest mudast ja liivast.

«Kõik viitab sellele, et tegemist oli pinnasekihiga, mis hiidsisalike hukkumise ajal oli väga pehme, isegi vedel,» lausus Ebhert.

Teadlaste arvates võisid need väikestele hiidsisalikele ohtlikud surmalõksud jätta massiivsed sauropoodid nagu Mamenchisaurus.

Kuigi sellised «surmalõksud» asuvad tänapäeva Gobi kõrbe aladel, oli see paik 160 miljonit aastat tagasi soine.

Kui Mamenchisaurus läbi selle maastiku kõndis, jättis ta endast maha jäljed, mis hiljem täitusid  mudaga. Need pealt tugevama kihiga kaetud augud muutusid ohtlikeks lõksudeks.

18 – 22 kilogrammi kaalunud väikeloomad suutsid pooltugeva kihiga kaetud augud ületada ilma sinna sisse kukkumata. Kuid väikestel hiidsisalikel oli lihtne sinna sisse kukkuda.

Theropod-saurustel oli raske mudalõksust pääseda, kuna nende esijäsemed olid väga lühikesed.

«Tõenäoliselt suutsid mingid loomad end neist aukudest välja saada. Neljajalgsed suutsid seda, sest nende jäsemed töötasid nagu neljaratta veoga autod,» selgitas Eberth.  

Teadlaste sõnul aitas theropod`ide hukkumisele kaasa see, et nende suled said vedela mudaga kokku ning muda raskus surus nad põhja. Mõnes augus moodustusid hukkunud loomadest lausa kihid.

Teadlaste arvates õnnestus mõnel sinna auku sattunud loomal nende «laibakihtide» tõttu ellu jääda.

Pilti vaata siit.