Lahkus akadeemik Viktor Palm

Viktor Palm sündis 17. septembril 1926 Tartus. Ta õppis Nõmme gümnaasiumis, oli evakueerituna NSV Liidu tagalas ja teenis Eesti korpuse tagavarapolgus kuni 1947. aastani, mil demobiliseeriti seoses Tallinna tehnikaülikooli astumisega.

1948. aastal jätkas Viktor Palm õpinguid Leningradi riiklikus ülikoolis, mille keemiateaduskonna lõpetas ta 1952. aastal.

Alates sellest ajast oli Palmi elu seotud Tartu ülikooliga, kus ta töötas orgaanilise keemia kateedris vanemõpetajana, dotsendina ning kateedrijuhataja-professorina. Alates 1994. aastast oli ta Tartu ülikooli emeriitprofessor.

1956. aastal kaitses Viktor Palm kandidaadiväitekirja. Doktoriväitekirja teemal «Kvantitatiivsed uurimused orgaaniliste ühendite reaktsioonivõime valdkonnas» kaitses ta 1966. aastal NSV Liidu Teaduste Akadeemia elementaarorgaaniliste ühendite instituudis Moskvas. 1968. aastal omistati talle professori kutse orgaanilise keemia alal.

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Viktor Palm 1978. aastal.

Viktor Palmi rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatud teadustöö problemaatika haaras happelist katalüüsi ja kõrgelt happelisi keskkondi, keemiliste ühendite reaktsioonivõime ja teiste omaduste struktuurist ning solvendist tulenevate sõltuvuste kvantitatiivset eksperimentaalset ja teoreetilist uurimist, samuti keemilist informaatikat, arvutikeemiat ja statistilist andmetöötlust. Käsitlemist leidsid ka teaduse metodoloogiaga seotud küsimused.

Viktor Palm avaldas ligi 200 teaduspublikatsiooni, sealhulgas kolm monograafiat ja ühe õpiku. Tema juhendamisel oli valminud 15 kandidaadiväitekirja. 1964. aastal asutas Palm uue perioodilise teadusväljaande «Orgaaniliste ühendite reaktsioonivõime», alates 1978. aastast ilmub ka ajakiri ka ingliskeelsena nime all «Organic Reactivity».

1997. aastal pälvis Viktor Palm riikliku teaduspreemia kauaaegse eduka teadustöö eest. 2002. aastal sai ta Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Lisaks pikaajalisele rahvusvaheliselt tunnustatud teadustegevusele on väga kõrgelt hinnatud ka akadeemik Palmi tulihingeline võitlus Eesti taasiseseisvumise eest. Ta oli üks Rahvarinde asutamise initsiaatoritest ja NSVLi rahvasaadikute kongressi delegaat aastatel 1989-1991, seisab Eesti Teaduste Akadeemia järelehüüdes.