Itaalia teadlased tahavad Leonardo da Vinci jäänuseid uurida

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leonardo da Vinci portree
Leonardo da Vinci portree Foto: wikipedia. org

Itaalia teadlased loodavad saada Prantsuse valitsuselt loa uurida kuulsa renessansikunstniku Leonardo da Vinci  jäänuseid.

Teadlased soovivad kunstniku kolju põhjal taastada ta näo, tegemaks selle abil kindlaks, kas  maalil «Mona Lisa» kujutatu on tegelikult ta varjatud portree, kirjutab timesonline.co.uk.

Leonardo da Vinci on  maetud Prantsusmaale Loire´i orus asuvasse Amboise´i lossi, kus ta 67-aastasena suri.

Antropoloog Giorgio Gruppioni sõnul aitaks kunstniku surnukeha uurimine heita valgust ta kuulsaimale teosele.

«Kui me suudame ta kolju leida, siis saame selle põhjal ta näo taastada. Taastatud nägu saame aga võrrelda Mona Lisa omaga,» selgitas Gruppioni.

Maalil «Mona Lisa» kujutatud naise üle on vaieldud sadu aastaid. Välja on pakutud, et tegemist on Firenze kaupmehenaise Lisa Gerhardiniga ning isegi, et da Vinci emaga.

Mõne uurija arvates varjas da Vinci oma homoseksuaalsust ja peitis selle kalduvuse teostesse.

Leonardo da Vinci näo taastamine näitaks, kas USA eksperdil Lillian Schwartzil oli õigus. Nimelt tegi see teadlane mitmeid arvutijooniseid, mis tema sõnul näitasid kunstniku ja Mona Lisa näojoonte sarnasust.

Itaalia uurijatel tuleb kunstniku väljakaevamiseks saada luba nii Prantsuse valitsuselt kui ka Amboise lossi omanikelt.

Kirik, kuhu Leonardo da Vinci esialgselt maeti, lõhuti pärast Prantsuse revolutsiooni maha. Ta jäänused maeti 1874. aastal ümber Amboise´i lossi Saint-Huberi kabelisse. Seal on hauaplaat, kus seisab tema nimi.

Itaalia uurijatemeeskonna juhi Silvano Vincenti kinnitusel kasutatakse da Vinci jäänuste kindlaks tegemiseks ka süsinikmeetodit ja DNA-uuringuid. Kunstniku luudest saadud DNAd võrreldakse mitme ta meessoost järglase DNAga. Need sugulased on maetud Bolognasse.

«Loodame teha kindlaks, kas da Vinci suri mõne tollal levinud haiguse nagu süüfilise või tuberkuloosi tõttu. Süüfilis oli 16. sajandi esimese veerandi katk. Euroopas suri sellesse suguhaigusesse 20 miljonit inimest,» sõnas Vincenti.

Ka uuritakse, kas da Vinci võis saada pliimürgituse, kuna tollased värvid sisaldasid palju pliid.

Paljud Leonardo da Vinci uurijad on ta haua avamise vastu ja soovitavad ta jäänused rahule jätta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles