Prantsuse arheoloogid leidsid 7000 aasta vanused inimjäänused, mis lubavad oletada, et kiviajal elanud inimeste teadmised inimkehast ja meditsiinist olid paremad, kui siiani arvati.
Kiviaja inimesed oskasid amputeerida?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
26. jaanuar 2010, 13:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurimine näitas, et varajase neoliitikumi «kirurgid» kasutasid eakalt mehelt vasaku käsivarre amputeerimiseks teritatud obsidiaani, kirjutab Sciencedaily.com.
Teadlased on veendnud, et patsient suudeti taimedroogide abil operatsiooni ajaks magama panna. Käsi lõigati ära ülima täpsusega ning haav paranes steriilses keskkonnas.
Arheoloogid Cécile Buquet-Marcon ja Anaick Samzun ning krimilabori spetsialist Philippe Charlier avastasid sellise inimjäänuse Prantsusmaalt Pariisist 64 kilomeetri kaugusel Buthiers-Boulancourtis väljakaevamisi tehes.
Leid näitas, et tollased meditsiinilised teadmised olid üsna laialdased ning selle tõttu võidakse kirurgia ajalugu hoopis uues valguses vaadata.
Teadlaste kinnitusel on tõendeid kiviaegsete amputeerimiste kohta leitud ka Saksamaalt ja Tšehhi Vabariigist.
Varasemast ajast oli teada, et kiviaja «arstid» suutsid koljudesse auke puurida, kuid mitte amputeerida.
«Esimesed Euroopa põllupidajad olid seega üsna heade kirurgioskustega,» nentisid teadlased.
Ka arvatakse, et amputeeritud käega mees oli oma kogukonnas tähtis isik või juht.
Teadlaste sõnul oli see mees üle 180 sentimeetri pikk ehk pikem kui enamik ta kogukonna liikmeid. Talle olid hauapanustena kaasa pandud pihukirves, obsidiaanist nooleots ja mingi väike loom.
Buquet-Marconi arvates võis mehe käsi kas sõdides või jahil vigastada saada ning ta elu päästmiseks tehti keeruline operatsioon.
Arheoloogide kinnitusel tunti kiviajal mitmeid taimi, mida kasutati rahustite, uinutite ja valu leevendajatena. Ka osati kasutada taimi, mis aitasid haavadel paraneda ja verejooksu sulgeda.
«Selle mehe luude uurimine näitas, et operatsioonil ja paranemisel ei tekkinud tal infektsiooni ning haav paranes võrdlemisi steriilsetes tingimustes,» selgitasid uurijad.
Mees elas selle operatsiooni üle, kuid teda vaevas artriit. Ta võis peale käe kaotamist elada veel aastaid.
Hoolimata käe kaotusest oli ta ikka oma ühiskonna aktiivne liige.