Euroopa astronoomid avastasid kaugeima musta augu

Arvutijoonis, milline must auk võib välja näha

FOTO: wikipedia. org

Euroopa astronoomid avastasid musta augu, mis on varasemalt leitud mustadest aukudest kõige kaugemal.

Naabergalaktikas asuva musta augu mass ületab 15 korda Päikese massi, kirjutab AFP.

Tegemist on teiseks suurima kunagi avastatud musta auguga. Mustal augul on kaaslaseks täht, mis varsti samuti mustaks auguks muutub.

Teadlased leidsid selle musta augu VLT (Very Large Telescope) teleskoobi abil.

Nimetatud kosmiline objekt asub NGC-300 nime kandvas spiraalgalaktikas kuue miljoni valgusaasta kaugusel Maast.

«Tegemist on siiani kõige kaugema musta auguga. See on samas esimene must auk, mille me leidsime meie galaktika naabrusest,» selgitas Sheffieldi ülikooli astrofüüsik Paul Crowther.

Musta augu kaaslaseks on Wolf-Rayeti täht, mille mass on Päikese massist umbes 20 korda suurem.  Wolf-Rayeti tähed on oma elu lõpusirgel olevad tähed. Need kaotavad enamiku oma välistest kihtidest, enne kui nende tuum supernovana plahvatab. Tuumast saab siis must auk.

Teadlased uurisid NCG-300 galaktikas olevat röntgenkiirgust 2007. aastal USA kosmoseagentuuri NASA Swift satelliidi röntgeninstrumendi abil.

Selle galaktika röntgenkiirgust pandi tähele ka Euroopa kosmoseagentuuri ESA XMM-Newton röntgenteleskoobiga.

«Leidsime aeg-ajalt eriti tugeva röntgenkiirguse, mis viitas sellele, et seal võib olla must auk,» lausus astronoom Stefania Carpano.

Must auk  ülisuure gravitatsioonipotentsiaaliga  ülikompaktne taevakeha, mida ümbritsevast pinnast mitte ükski osake välja ei pääse.

Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont.

Must auk ei ole nähtav, kuid valguse kiirusele lähedase kiirusega musta auku langev aine tekitab elektromagnetkiirguse voo musta augu piirkonnast ja muudab ta nähtavaks.

Populaarne

Tagasi üles