Kanada Ottawa ülikooli psühholoogide uuring näitas, et iga autojuht peab end parimaks.
Psühholoog: iga autojuht peab end parimaks
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
29. jaanuar 2010, 12:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased uurisid 400 autojuhti, kelle vanus oli väga noorest kuni väga vanani, kirjutab BBC.
Tulemused näitasid, et igaüks pidas ennast kaasautojuhtidega võrreldes parimaks.
Eriti kehtis see eakate juhtide kohta. See kehtis ka siis, kui võrdlusgrupp koosnes üheealistest juhtidest.
Teadlased hoiatasid, et selline «hurraa-olek» on liikluses ohtlik ning selle arvele saab kirjutada nii mõnegi liiklusõnnetuse.
«See ei ole loogiline, et kõik autojuhid parimad on. Kuna autojuhid alahindavad enda poolt tekitatud riski ning ülehindavad enda oskusi, siis muutuvad nad sõites hooletumaks. Sellises olukorras on õnnetused kerged tekkima,» sõnasid psühholoogid.
Uuringut juhtinud psühholoog Sylvain Gagnon ja ta kolleegid palusid katsealustel kirjeldada, kuidas nad tulevad erinevates oludes sõitmisega toime. Näiteks halva ilmaga, ootamatustega ning tihedas ja kiires liikluses.
Ka paluti neil öelda, kui suur on võimalus, et nad liiklusõnnetusse satuvad.
Kõik autojuhid, nii mehed kui ka naised, andsid endale hinnangu, et nende sõiduoskus on keskmisest parem. Eriti olid selles kindlad juhid, kelle vanus oli üle 65 eluaasta ning väga noored meessoost autojuhid.
Keskeas meestest igaüks pidas end omavanuste seas parimaks, kuid arvas endast vanematest ja noorematest peajagu üle olevat.
Gagnon selgitas, et kui enesekindlus on egole hea, võib see ka ohtlikke olukordi kaasa tuua.
«Kui arvad, et oled parim roolikeeraja, siis võid muutuda liigselt enesekindlaks ning ei ole enam piisavalt tähelepanelik. See võib selgitada, miks kõige nooremate liiklejatega juhtub rohkem õnnetusi kui teistega,» lausus psühholoog.