Šotimaa Aberdeeni ülikooli teadlaste sõnul mõjutab kehaasendit see, kas mõeldakse minevikule või tulevikule.
Tulevikule mõtlemine viib keha ettepoole kaldu
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
1. veebruar 2010, 09:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nad lisasid, et ainult inimestel, erinevalt loomadest, on võime mõelda ajast ning liikuda mõtetes kas minevikusündmuste juurde või unistada tulevikust, kirjutab Live Science.
«Inimesed mõtlevad ajast füüsiliselt. Kuid siiani ei olnud kindlat vastust, kas ajakäsitlus toimub ainult ajus või on kogu keha haaratud,» selgitas uurija Lynden Miles.
Miles ning ta kolleegid Louise Nind ja Neil Macrae uurisid sensori abil 20 katsealuse kehahoidu kui nad unistasid tulevikust või elasid uuesti läbi minevikusündmusi.
15 sekundit pärast katse alustamist oli minevikule mõtlevate isikute keha 1,5 – 2 millimeetrit tavapärasest tahapoole kaldu. Tulevikule mõtlemine aga viis keha kolm millimeetrit ettepoole kaldu.
Katsealuste silmad olid kinni seotud, et nad ei saaks teadlikult end mõnes suunas liigutada.
«Laboris tehtud katsed ei pruugi erineda sellest, mis toimub tegelikus elus. Minu arvamus on, et katse näitas tegelikkust - keha liigub ja näitab, millises suunas ajast mõeldakse, » lausus Miles.
Miles ja ta kolleegid uurisid ka, kuidas aja-ruumi suhe on väljendunud keeles.
«Pajudes keeltes on, et tulevik on ees ja minevik taga. Kuid on ka erandeid,» selgitasid uurijad.
Üheks selliseks keeleks on Ameerika põlisrahva Aymara indiaanlaste keel. Selles keeles kirjeldatakse tulevikku läbi mineviku ja minevikku läbi aja, mis ees on.
Šoti uurijate sõnul võib Aymara indiaanlaste kehahoid olla vastupidine – tulevikust mõeldes või rääkides on nad tahapoole kaldu.
«Tegelikult sõltub aega, tulevikku ja minevikku suhtumine kultuurikontekstist. Ühiskonnas kehtivad reeglid ja käitumismudelid on need, mis mõjutavad. Ka seda, kuidas aega lahterdatakse ning kuidas sellest räägitakse,» nentisid teadlased.
Nad selgitasid, et üks on kindel, kogu keha liigub kaasa, kui kõneldakse ajast.