Raiejäätmete metsast äraviimine teeb teadlastele muret

FOTO: Margus Ansu

Soomes tehtud uurimuse andmeil alahindab nüüdisajal kasutatav mõõtmissüsteem pinnasest lähtuvaid süsinikdioksiidi heitmeid ning olukorda halvendab raiejäätmete koristamine metsast biokütuseks.

Metsa on peetud kliimamuutuse aeglustajaks ja süsihappegaasi neelajaks, värskest uurimusest ilmneb aga, et metsa jõud on arvatust väiksem. kui kliima muutub soojemaks, hakkab maapinnast eristuma rohkem süsihappegaasi, kui puud jõuavad neid pinnasesse saata, vahendas ERR Uudised YLEt.

«Ringlev orgaaniline süsinik maapinnas on ilmastiku soojenemise suhtes eriti tundlik,» rääkis Soome keskkonnakeskuse teadlane Jari Liski, kelle sõnul ei ole seda varem tähele pandud ning seetõttu alahindasid varasemad arvestused maapinnast tulevaid süsinikdioksiidi heitmeid.

Varem prognoositi, et kui metsa kasv oleks 70-80 protsenti suurem, jätkuks sellest pinnasest lähtuvate heitmete korvamiseks, kuid uus uurimus näitas, et sellest siiski ei piisa, vaid metsa kasv peaks olema 100-120 protsenti suurem.

Olukorda halvendab raiejäätmete kogumine, sest nendes sisalduv süsinik ei neeldu siis maapinda, vaid vabaneb raiejäätmetest toodetud hakkepuidu põletamisel õhku, lisades nii soojenemist.

Populaarne

Tagasi üles