Välisminister Urmas Paet ja Läti välisminister Māris Riekstiņš kuulutasid välja esimese Eesti-Läti/Läti-Eesti tõlkeauhinna võitja, kelleks ostus Läti tõlkija Maima
Grīnberga.
Esimese Eesti-Läti tõlkeauhinna sai Maima Grīnberga
10. märts 2010, 16:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisminister Urmas Paeti sõnul on Maima Grīnberga läti keelde tõlkinud mitmete oluliste Eesti kirjanike raamatuid, sealhulgas näiteks Jaan Krossi, Enn Vetemaa, aga ka noorte- ja lastekirjanike Aidi Valliku, Sass Henno ja Andrus Kivirähki teoseid, vahendas välisministeeriumi pressiesindaja.
Välisminister Paeti sõnul näitas tõlkekonkurss, et eesti kirjandus on väga õnnelikus olukorras: seda tutvustavad Lätis ja tõlgivad läti keelde väga head tõlkijad.
«Ainult hästi vahendatud tekstid jõuavad lugejani,» sõnas Paet. Samas avaldas välisminister lootust, et tulevikus hakkab Eesti lugejateni jõudma rohkem läti kirjandust kui seni. «Loodame, et järgnevatel aastatel on preemia kandidaatide hulgas ka mõni eestlasest tõlkija,» ütles Paet.
18. veebruaril kirjutasid Eesti välisminister Urmas Paet ja Läti välisminister Māris Riekstiņš alla kokkuleppele, millega asutati Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhind. Välisminister Urmas Paeti sõnul on tõlkeauhind näide väga heast Eesti ja Läti ministeeriumide vahelisest koostööst.
«Soovime tõlkeauhinnaga kaasa aidata juba tõlgitud tööde väärtustamisele ja ergutada ka noori eesti-läti ja läti-eesti keelest tõlkijaid,» ütles välisminister Urmas Paet veebruaris. «Tõlkeauhind, mida rahastavad ühiselt Eesti ja Läti välisministeerium, on mõlema ministeeriumi tööpraktikas ainulaadne, kuid positiivne pretsedent. Suur tänu auhinna initsiaatoriteks olnud suursaadikutele,» lisas välisminister kokkulepet allkirjastades.
Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhind rõhutab eesti ja läti keele ning kultuurivahetuse olulisust, et edendada nii ilukirjanduslike kui ka poliitiliste, populaarteaduslike, ajalooliste, sotsioloogiliste, memuaristlike ja teiste tekstide tõlkijate professionaalsust. Auhind on plaanis välja kuulutada igal aastal jõululaupäeval ning preemiat hakatakse välja andma vaheldumisi läti ja eesti keelde tõlkijale, vastavalt Riias või Tallinnas.
Preemia rahaline väärtus on 3000 eurot, millesse panustavad mõlemad pooled võrdselt. Žürii on kavas moodustada igal aastal ex officio põhimõttel – sinna kuuluvad kahe riigi saadikud, kahe välisministeeriumi kultuuriosakonna juhatajad ning kahe riigi kirjanduse teabekeskuse juhatajad.
Auhinna asutamise idee loojateks on Eesti suursaadik Lätis Jaak Jõerüüt ja Läti suursaadik Eestis Kārlis Eihenbaums, kes esitasid 2008. aasta lõpus algatuse elluviimiseks ühise kirja mõlema riigi välisministrile.
Tõlkeauhinna üleandmisele eelnenud kohtumisel rääkisid välisministrid Eesti ja Läti kahepoolsetest suhetest ja regionaalsest koostööst. Samuti arutati Euroopa Liiduga seotud teemasid, sealhulgas Euroopa Liidu välisteenistuse ja ELi uuendatud konkurentsivõime strateegiaga «Euroopa 2020» seonduvat. Kõneldi ka Idapartnerlusest ja suhetest Venemaaga.
«1. märtsil avasime oma saatkonna Kairos,» ütles Paet ja tänas Lätit tehtud koostöö eest. Eesti ja Läti suursaatkond Kairos paiknevad samas hoones ning kasutavad lisaks oma saatkonna ruumidele ka ühiskasutuses olevaid ruume.
«Eesti ja Läti saatkond teevad Egiptuses koostööd ka kodanike aitamisel konsulaarküsimustes,» ütles Paet. Rääkides koostöö tegemistest konsulaarvaldkonnas tõstis välisminister esile ka Eesti ja Läti head koostööd viisaesindusküsimustes. «Soovime Lätile pakkuda abi viisade väljastamisel Sofias,» märkis Paet.
Euroopa Liidu tulevikuga seotud arengutest rääkides rõhutasid mõlemad välisministrid, et ELi välisteenistuse loomise otsus tuleb võimalikult kiiresti vastu võta. Välisminister Urmas Paeti sõnul on nii Eesti kui Läti toetanud ideed, et ühine välisteenistus hõlmaks samuti konsulaarkoostöö aspekte, näiteks Euroopa Liidu kodanike abistamist kriisiolukordades. «Välisteenistus saab edukalt käivituda vaid siis, kui värbamispoliitika on läbipaistev ja valik põhineb professionaalsusel,» lisas Paet.
Välisministrid rääkisid kohtumisel veel ka NATO-Vene ning Euroopa Liidu ja Vene suhetest.
Riigikogu esimehe Ene Ergma ja Läti välisministri Māris Riekstiņši kohtumisel Toompeal käsitleti kahe riigi koostöö arendamise küsimusi, vahendas riigikogu pressiesindaja.
Ergma ja Riekstiņš rõhutasid kahe naaberriigi senist aktiivset ja viljakat koostööd, mida on vaja jätkata ja mitmekesistada nii regionaalsel kui ka Euroopa Liidu tasandil. Omavaheline tihe koostöö on eelduseks, et väikeriikide häälel oleks oluline mõju Euroopa Liidu otsuste tegemisel.
Positiivselt toodi välja kultuurialane koostöö, mille üheks näiteks on eesti-läti ja läti-eesti tõlkeauhinna üleandmine käesoleva visiidi käigus. Samuti toodi esile ühine diplomaatiline koostöö saatkondade tasemel. Näitena märgiti saatkonda Kairos. Nimetatud suuna arendamisel on aga veel ühistest huvidest tulenevaid võimalusi.
Ergma rõhutas, et nii Eesti-Läti kui ka terve Euroopa Liidu tugevuse ja käekäigu kujundamisel on oluline panustada innovatsioonile ja teadustegevusele. «See aitab meie riikide tipptasemel teaduspotentsiaali hoida kodus,» märkis Ergma. Tema sõnul tagab nimetatud suund kindlasti terve Euroopa Liidu majandusliku edukuse, sest see on tulevikule tehtud panus.
Kohtumisel käsitleti veel muid Euroopa Liiduga seotud teemasid, sealhulgas Euroopa Liidu välisteenistuse korraldamist. Peatuti ka ELi uuenenud konkurentsivõime strateegial «Euroopa 2020».
Kohtumisel osalesid ka väliskomisjoni esimees Sven Mikser ja Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson.