Eesti ja Vene piiriveekogudel jääalust elustikku kontrollinud mõlema riigi teadlased leidsid, et ehkki paks jääkiht on katnud vett juba kolm kuud, pole vee hapnikuvarude kahanemist kriitilise piirini märgata kusagil.
Hapnikunappus Peipsi ja Pihkva järve kalu ei ähvarda
12. märts 2010, 10:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Maaülikooli vanemteadur Külli Kangur kinnitas, et vastavalt mõõtmistulemustele hapnikusisaldus küll vähenes järsult põhjalähedastes veekihtides, kuid päris nullilähedaseks ei langenud see mudapinnal. Ka mitte Lämmijärves 14,5 meetri sügavusel. Kõige madalam oli hapnikusisaldus Pihkva järves mudapõhja lähedases veekihis, vahendas keskkonnaministeerium.
Eesti ja Vene teadlased kontrollisid teisipäeval ja kolmapäeval kahe riigi vahelistel piiriveekogudel Peipsil, Lämmijärvel ja Pihkva järvel jääaluse vee olukorda. «Sellised ühisekspeditsioonid on ainuke võimalus saada tervikpilti järve seisundist ja reostusallikatest, sealhulgas informatsiooni ka Vene vetest,» märkis Kangur.
Vastavalt Vene poolega kooskõlastatud seireprogrammile mõõtsid teadlased iga meetri tagant mudapinnalt kuni pinnakihini vees lahustunud hapniku sisaldust. Seireandmete võrreldavust ja täpsust parandas paralleelproovide võtmine ja analüüs Eesti ja Venemaa laborites.
Kanguri sõnul on tulemus mõnevõrra üllatav, kuna ühtlane jääkate on püsinud järvel üle kolme kuu ning mitmel pool mujal väikejärvedes on kalad suremas hapnikupuudusesse.
«Peipsil leevendab olukorda ilmselt kõrge veetase,» on Kangur veendunud, täpsustades, et samas võivad mudasetted hapnikupuuduse korral järve vee kvaliteeti enesereostuse kaudu oluliselt mõjutada.
Seekordsel ühisekspeditsioonil oli põhirõhk veeuuringutel, setteproove ei võetud. Tehti ka võrdluskatse vee toiteainete sisalduse määramiseks, et näha, kuivõrd eri laborite analüüsitulemused erinevad.
«Vee keemiliste analüüside võrdluskatsed laborite vahel on väga olulised, et saada jälile, miks Eesti ja Vene poole seiretulemused ja hinnangud Peipsi järve seisundile lahknevad,» ütles Kangur. Võrdluskatsete tulemusi analüüsitakse Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja kasutamise ühiskomisjoni seire, hinnangu ja teadusuuringute töörühma nõupidamisel, mis seekord toimub juunikuus Eestis.
Veeproovid Pihkva järvest võimaldavad hinnata Venemaa poolt tulevat taimetoiteainete koormust järvele. Proove võeti ka Velikaja jõe suudmealalt, kust kaudu tuleb Pihkva järve peamine reostuskoormus. Veeproovidest määratakse ka mitmete ohtlike ainete nagu naftasaaduste ning raskmetallide sisaldus.
Eesti poole hinnangul on Peipsi seisund nii elustiku kui ka keemiliste näitajate põhjal kesine, Pihkva järves halb. Üldfosfori keskmine tase 2009. aasta avaveeperioodil nii 2008. aastaga kui ka seireperioodi (1992-2009) keskmisega võrreldes kõigis järveosades kõrgem.
Eesti-Vene piiriveekogude ühiskomisjoni tööplaanis on sel aastal veel kolm ühisekspeditsiooni Peipsi-Pihkva järvele ja üks Narva veehoidlale. Mai lõpul suundutakse ühisele põhjasetete ja põhjaloomade neljapäevasele uuringutele Vasknarvast Velikajani.
Eesti poolelt osalesid seirel Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Tartu filiaali ning Pihkva hüdrometeoroloogiakeskuse labori töötajad. Märtsikuised Eesti-Vene ühisekspeditsioonid Peipsile on enamvähem samal ajal toimunud juba alates 2004. aastast.