Laupäeval suri astronoom ja arvutiasjatundja Tõnu Tuvikene, kes pühendas oma elu meid ümbritseva Universumi uurimisele ja inimestele tutvustamisele.
Lahkus astronoom Tõnu Tuvikene
15. märts 2010, 16:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aeg ja ruum on oma olemuselt lõpmatud ning piiratud inimmõistusel on seda raske hoomata, ikka kipuvad piirid ette tulema. Üks tubli Eesti mees, kelle elutööks oli meie teadmiste piiride avardamine, on nüüd ise oma ajaliste piirideni jõudnud, teatas Tartu observatoorium.
28. juuni 1952 ja 13. märts 2010 jäävad märgistama seda ajavahemikku, mil planeedi Maa ühes kandis nimega Eesti elas ja tegutses Tõnu Tuvikene – astronoom, arvutiasjatundja, eelkõige aga rahvavalgustaja, kes kogu hingest hoolitses selle eest, et eestimaalased teaksid paremini, milline on meid ümbritsev Universum, kuidas teda uuritakse, milliseid teaduse ja tehnoloogia saavutusi kasutavad uuemad kosmoseaparaadid.
Tuvikese elu möödus Tartus, kus ta lõpetas 1970. aastal tollase 1. keskkooli, mida nüüd tuntakse taas Hugo Treffneri gümnaasiumina. Füüsikust isa eeskujul kujunes haridustee jätkuks Tartu Ülikooli füüsikaosakond, kust Tõnu Tuvikene sai diplomi 1975. aastal.
Järgnesid tööaastad Tõraveres, Eesti täheteaduse ja kosmoseuuringute keskuses, kus peamisteks märksõnadeks olid astronoomia, arvutid ja kosmos.
Eesti jaoks huvitaval ajal, 1980. aastate lõpul muutusid majandus- ja tööolud. Tõnu Tuvikese igapäevatööks sai programmeerimine, esialgu firmas Urania, viimastel aastatel Eesti hariduse ja teaduse andmesidevõrgus EENet.
Hobiks, aga pigem siiski armastuseks jäid astronoomia ja kosmos. Üle 20 aasta hoidis Tõnu Tuvikene käigus Tartu tähetorni astronoomiaringi, mille koosolekutel oli ta ise juba koolipoisina käima hakanud. Ta pidas väga tähtsaks ringi töö järjepidevust ja töötas selle nimel viimaste elunädalateni.
Tema populaarteaduslike kirjatööde kokkulugemine nõuab veel veidi aega, kindlasti on neid sadades. Eesti astronoomia populariseerimise raudvara-kogumikust «Universum» on tema autorluses valminud üle 60 lehekülje.
Ajakirjad «Horisont», «Tehnikamaailm», «Tarkade Klubi» jt. on jäänud ilma heast kaasautorist, kes kauge kosmose keerukaid asju inimlähedaselt kirjeldas. Aastakümneid raadios esinenud Tuvikese hääl kostis viimati kõige sagedamini Vikerraadio saates «Huvitaja».
Tema ettekanded olid alati oodatud astronoomiahuviliste üle-Eestilistel kokkutulekutel, mitmesugustel teaduspäevadel, koolides, Ahhaa näitustel.