Astronoomid avastasid uue eksoplaneedi, mis sarnanevat meie Päikesesüsteemi planeedile Jupiterile.
Astronoomid avastasid «uue Jupiteri»
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
18. märts 2010, 14:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased loodavad, et planeet Corot-9b-st saab kosmiline Rosetta kivi, mis aitab neil eksoplaneete paremini lahata, kirjutab Sky News.
Planeet Corot-9b ja ta täht Corot-9 asuvad Maast 1500 valgusaasta kaugusel Mao tähtkujus.
Kanaari saartel Tenerifel asuva astrofüüsika instituudi teadlase Hans Deegi kinnitusel on Corot-9b esimene eksoplaneet, mis meenutab meie Päikesesüsteemi planeeti.
See planeet avastati Prantsuse kosmoseagentuuri CNES CoRoT teleskoobi abil.
Astronoomid on siiani avastanud üle 400 eksoplaneedi, millest enamik on suured gaasihiiglased, kus pinnatemperatuur on 1000 kraadi ja rohkem.
Corot-9b üllatas teadlasi, kuna tegemist ei olnud kuuma gaasihiiglase, vaid planeediga, kus temperatuur ulatub miinus 20 kuni 160 plusskraadini.
«Oleme saanud Corot-9b kohta rohkem informatsiooni kui ühegi varasema sama tüüpi eksoplaneedi kohta. See võib anda uusi andmeid keskmise ja madala temperatuuriga planeetide atmosfääri kohta,» selgitas Šveitsi Genfi ülikooli uurija Didier Queloz.
Prantsusmaal Marseille`s asuva astrofüüsika laboratooriumi teadlane Claire Moutou lisas, et see «uus Jupiter» on eksoplaneetide uurimise Rosetta kivi.
Rosetta kivi on Egiptusest Rashidi linna lähedalt 1799. aastal leitud, egiptuse hieroglüüfikirjas ja demootses kirjas ning kreekakeelse raidtekstiga kivitahvel. Oli egiptuse kirja dešifreerimise põhiline allikas.
Eksoplaneet on planeet, mis ei tiirle mitte Päikese, vaid mõne teise tähe ümber. Esimene eksoplaneet avastati pulasari lähedalt 1991. aastal. Tavalise tähe, 51 Pegasi ümber avastati eksoplaneet tiirlemas 1995. aastal.