Teadlased leidsid Siberist uue inimliigi jäänused

Denisova koobas Altai mäestikus Lõuna-Siberis

FOTO: AP/Scanpix

Saksamaa Leipzigi Max Plancki evolutsiooniantropoloogia instituudi teadlaste sõnul elas neandertallaste ja varajaste nüüdisinimeste kõrval veel üks liik inimesi.

Teadlased Denisova koopas

FOTO: AP/Scanpix

Siberist leitud sõrmeluudele tehtud DNA-test näitas, et need luud ei kuulu eelpoolnimetatud kahele inimliigile, kirjutab AFP.

Leid tehti Lõuna-Siberist Altai mägede piirkonnast Denisova koopast, milles varajased inimesed elasid 125 000 aastat. Sealt on ka varem inimluid ja kivist tööriistu leitud.

Uurija Johannes Krause ja ta kolleegid analüüsisid mitokondreid sisaldavat geneetilist materjali. Mitokondriaalne DNA (mtDNA) antakse edasi ainult emaliinis.

Uuring näitas, et mtDNA pärineb senitundmatult inimliigi esindajalt.

X-naiseks nimetatud uue liigi esindajal, neandertallasel ja nüüdisinimesel oli üks miljon aastat tagasi ühine esivanem.

Krause kinnitusel elas leitud luude omanik millalgi 30 000 – 50 000 aastat tagasi, mil neandertallased elasid kõrvuti varajaste nüüdisinimestega.

«Kõik kolm geneetiliselt erinevat inimliiki võisid praeguse Euraasia aladel koos eksisteerida. Varasem leid, Indoneesias 17 000 aastat tagasi elanud väikese kasvuga Homo floresiensis ja uus Siberi koopainimene 40 000 aasta tagusest ajast näitavad, et pika aja vältel eksisteeris mitu erinevat inimliini samaaegselt,» selgitas uurija.

Manchesteri ülikooli uurija Terry Brown lisas, et 40 000 aastat tagasi oli rohkem inimesi, kui seni arvatud on.

«Maal eksisteeris lausa mitu inimliiki korraga. Senitundmatu hominiidi luufragmendid lubavad oletada, et nüüdisinimene võis Aafrikast Euraasiasse välja rännates peale neandertallaste kokku puutuda veel teistsuguste inimliikidega,» nentis Brown.

Populaarne

Tagasi üles