Miks inimesed suudavad ainult kahe asjaga korraga tegeleda?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miks inimesed suudavad ainult kahe asjaga korraga tegeleda?
Miks inimesed suudavad ainult kahe asjaga korraga tegeleda? Foto: SCANPIX

Prantsuse neuroteadlaste sõnul on inimesed oma ajuehituse tõttu suutelised vaid kahe, mitte rohkema asjaga korraga tegelema.

Kahe asja korraga tegemisel on aktiivsed mõlemad ajupoolkerad, üks kontrollib ühte, teine teist tegevust, kirjutab BBC.

«Näiteks saab süüa teha ja telefoniga rääkida samaaegselt. Kuid kui veel samal ajal tahetakse ka ajalehte lugeda, siis see on lihtsalt võimatu. Kui võtta kolm asja korraga käsile, siis kahega saab edukalt hakkama, kuid kolmas lihtsalt kaob,» selgitas uuringu juht Etienne Koechlin.

Prantsuse teadlased skaneerisid 32 vabatahtlikku aju, kui katsealused tegid lihtsat sõnakoostamismängu.

Uuring näitas, et kui katsealused tegid ühte asja korraga, siis aktiveerus ainult osa ajust.

Kui aga nad tegid kahte asja, siis jagunes ajuaktiivsus mõlema ajupoolkera vahel.

Aju vasak pool aktiveerus siis, kui katsealused tegelesid põhiülesandega. Aju parem pool aga siis, kui juurde tuli lisaülesanne.

Uuring näitas, et aju on võimeline ühelt poolkeralt teisele kiiresti kontrolli üle viima või siis mõlemad poolkerad korraga töös hoidma, kui tehakse korraga kahte ülesannet. Kui aga lisandus kolmas, siis ei tulnud aju selle juhtimisega toime ning täpsus kannatas.

Uurija Koechlini sõnul aitab see uuring selgitada ka seda, miks inimesed irratsionaalseid otsuseid langetavad, kui neil on valida rohkem kui kahe asja vahel.

«Kaks ajupoolt tulevad kahe ülesandega kergesti toime, kuna üks kontrollib ühte ja teine teist protsessi. Kui aga ees on mitu võimalust, siis kaotab aju kontrolli, kuna valikuid on liiga palju,» selgitas neuroteadlane.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles