Prantsuse viiruseuurijate sõnul võivad ka viirused haigestuda.
Ka viirused võivad saada viiruse
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
8. august 2008, 09:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viiruse nakatumine teise viirusega avastati Pariisi ühes uurimislaboris, kirjutab Nature.
Ühe viiruse osakesed ehk virionid olid sisenenud peremeesorganismiks olevasse viirusesse. Nakatumist põhjustanud viirus sai maailma esimese inimese ehitatud satelliidi järgi nimeks Sputnik.
«Sputnik on esimene teises viiruses asuv viirus, mis oma peremeesorganismis infektsiooni tekitas,» selgitasid teadlased.
Marseilles asuva Universite de la Mediteranee ülikooli uurija Bernard La Scola sõnul suudab Sputnik märgatavalt muteeruda, varastades muteerumiseks vajalikku peremeesorganismiks olevalt viiruselt ja teistelt organismidelt.
Teadlased loodavad, et uus avastus aitab neil paremini mõista viiruste muteerumist. Just kiire muteerumine on see, mis raskendab viiruste vastaste ravimite leidmist.
Uus leid toetab ka väidet, et viirused on elevad organismid, hoolimata sellest, et neil ei ole rakke.
«Ei ole mingit kahlust, viirus on elav organism. See, et üks viirus võib saada nakkusinfektsiooni, muudab nad veelgi tõelisemalt elavateks organismideks,» lisas viirusteuurija Jean-Michel Clavier.
Viirused (ladina sõnast virus «mürk») on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse isendit nimetatakse virioniks.
Viirusi uurivat teadusharu nimetatakse viroloogiaks. Kõik viirused on elusorganismide siseparasiidid. Nad sisenevad peremeesorganismi või sisestavad sinna oma nukleiinhappe.