Kanada Manitoba ülikooli teadlaste sõnul aitas väga külmas elanud mammutitel seal ellu jääda nende veri, mis toimis omalaadse antifriisina.
Mammutite veri oli nagu antifriis?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
3. mai 2010, 09:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijad lisasid, et nii välja surnud mammutite kui ka tänapäeva elevantide esivanemad elasid kunagi Kesk-Aafrika aladel, kirjutab scinecedaily.com.
Mammutid liikusid põhja poole 1,2 – 2 miljonit aastat tagasi ajal, mil kliimamuutuse tõttu temparatuur langema hakkas.
Uurijate sõnul suundusid mammutid küll külmematele aladele, kuid nende sugulased elevandid mitte, kuna ei suutnud jahedamaga harjuda.
«Vereproteiinis hemoglobiinis, mis kannab organismis hapnikku edasi, toimus madalamal temperatuuril muutus. See muutus võib olla põhjuseks, miks mammutid väga jahedas elada said,» selgitasid uurijad.
Teadlased analüüsisid 43 000 aasta vanuse mammuti karvadest saadud DNAd.
Kevin Campbelli juhitud meeskond võrdles selle mammuti hemoglobiini tänapäeva Aafrika ja Aasia elevantide hemoglobiiniga.
Mammuti hemoglobiinis leiti mutatsioone, mis aitasid hemoglobiinil kanda hapnikku looma organismis edasi ka väga madalatel temperatuuridel.
«Tegime mammutite puhul kindlaks, et vere adapteerumine väga madalate temperatuuridega aitas neil loomadel ellu jääda. Suurt rolli mängisid muutused hapnikku transportivas hemoglobiinis, mis tekkisid pleistotseeni jääajal,» laususid teadlased.
Samalaadseid veremuutusi on teadlased täheldanud ka arktilistel aladel elavatel muskusveistel ja põhjapõtradel.
Mammutid surid välja umbes 4500 aastat tagasi.