Tihti võib ostukeskustes näha vaatepilti, kus mees eksleb sihitult riiulite vahel õiget asja otsides, ta naine või tüdruksõber aga liigub metoodiliselt ühe riiuli juurest teise juurde, leides lühikese ajaga kõik vajaliku.
Tahad leida lühimat teed? Järgi naise nõuannet
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
3. mai 2010, 11:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naised ei ole avastanud Ameerikat ega Austraaliat, kuid selle poolest on nad tundmatus paigas paremad orienteerujad kui mehed, kirjutab timesonline.co.uk.
Mehhiko teadlaste sõnul suudavad mehed naistest paremini kaarti lugeda, kuid naiste valitud tee järgi jõutakse sihtkohta varem. Põhjus selles, et naised orienteeruvad maastikus leiduvate märkide järgi, mitte ei hoia kaardist kramplikult kinni.
Teadlaste sõnul sai naiste parem maastikus orienteerumise oskus alguse pleistotseenis, mis algas rohkem kui 2,5 miljonit aastat tagasi ja lõppes 12 000 aastat tagasi.
Teadlased tegid Mehhiko ühe küla lähedal katse, milles katsealustel tuli leida seenekohad. Naised tulid selle ülesandega paremini toime kui mehed.
Teadlased jälgisid katsealuste metsas liikumist GPSi abil. Katsealustele olid külge kinnitatud ka südametööd mõõtvad seadmed, mis andsid teadlastele nende organismis toimuva kohta tagasisidet. GPSi abil registreeriti kõigi katsealuste seeneotsimise teekonnad.
Tulemused ei näidanud märgatavat erinevust meeste ja naiste poolt korjatud seente koguses. Küll aga oli erinevus selles, kui palju aega ja jõudu kulutati.
Mehed ronisid kõrgemale, liikusid kaugemale ja kasutasid seente leidmiseks 70 protsenti rohkem energiat. Naised seevastu tundusid teadvat, kuhu suunas liikuda.
Teadlaste sõnul näitas katse, et naiste ja meeste orienteerumisoskused on arenenud erinevates suundades.
«Meeste strateegia pärineb iidsetelt küttidelt. Näiteks antiloobi tagaajamisel tuli läbida jalgsi liikudes väga pikk vahemaa. See kehtib ka tänapäeval kaarti lugedes, mehed kipuvad valima sihtkohta jõudmiseks pikema tee,» selgitasid uurijad.
Naised seevastu vaatlevad, millised märgid on teel ning püüavad sihtkohta leida nende abil. See pärineb ajast, mil naised otsisid metsast söödavate taimede paiku.
«Tulemused näitasid, et naised on suutelised kiiremini paika või teed otsides ümber orienteeruma. See tuleneb nende korilaste minevikust,» nentis uurija Luis Pacheco-Cobos.
Teised teadlased on teinud samalaadseid katseid.
«Mehed kipuvad lihtsaid asju keeruliseks ajama, naised aga kasutavad intuitsiooni. Naised võivad vaadata kaarti, kuid nad ei jää sellesse kinni. Mehes oskavad väga hästi kaarti lugeda, kuid nad võivad sellesse kinni jääda,» lisas sotsioloog Frank Furedi.
Uurijate sõnul on naiste ja meeste ajud arenenud erinevalt.
«Naised ja mehed näevad ja teevad asju erinevalt. Kui mees kaotab ostukeskuses orientatsiooni, siis naistega seda ei juhtu. Kuid meeste puhul tuleb arvesse võtta asjaolu, et neile ei pruugi eriti meeldida sisseoste teha. Nad püüavad ostukeskusest võimalikult kiiresti välja saada, kuid samas kaotavad riiulite vahel ekseldes orientatsiooni ja neil kulub rohkem aega,» lisas Furedi.