Vihma pilvedest alla saamiseks on siiani kasutatud kemikaale, kuid tulevikus võib avaneda võimalus vihmasaju tekitamiseks laserite abiga.
Laserid võetakse kasutusele vihma tekitamiseks?
4. mai 2010, 14:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üle 50 aasta on vihmapilvede tühjaks laskmiseks kasutatud lennukitelt pilvedesse külvatavaid pisikesi hõbejodiidi osakesi, mis käituvad kondensatsioonituumakestena ehk osakestena, mille ümber moodustuvad vihmapiisad, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal
.
Hõbejodiidi kasutamine on aga problemaatiline kas või potentsiaalse keskkonnale tekitatud kahju tõttu, kirjutas Nature.
Genfi ülikooli teadlased eesotsas Jérôme Kasparianiga on töötanud välja uue ja senisest täiesti erineva meetodi vihma esilekutsumiseks.
Lühikeste laserisähvatuste kasutamine ioniseerib Kaspariani sõnul laserkiirest mõjutatud õhus leiduvad hapniku ja lämmastiku aatomid ehk moodustab läbi pilvede plasmakanali. Tekkinud ioniseeritud osakesed käituvad aga samuti kondensatsioonituumakestena.
Laboritingimustes udukambrist läbi lastud võimsad laserkiired tekitasid laserkiire kanalis 50-mikromeetrised piisad, mis kasvasid järgmise kolme sekundi jooksul väiksemate piiskade ühinedes 80 mikromeetrini.
Piiskade suuruse kindlakstegemiseks kasutati teist väiksema võimsusega laserit, millega valgustati veepiisku tekitanud laserkiire kanalit, et mõõta tagasipeegeldunud valguse intensiivsust, mille alusel hinnatigi piiskade suurust. Uurimistöö tulemused avaldati ajakirjas Nature Photonics.
Kaspariani töörühma järgmiseks sammuks oli tehnoloogia katsetamine välitingimustes. 2008. aastal tulistasid nad äikesepilve laserkiirega ning näitasid, et nii saab pikselööke esile kutsuda. Kaspariani kasutatav laserkiir suudab pilvi läbida nii hästi seetõttu, et tekkinud plasmakanal aitab laserkiirt pidevalt fokuseerida. Nimelt liigub valgus kanali keskosas pisut aeglasemalt kui selle ääres, mistõttu püsib kiir vaatamata pikale vahemaale fokuseerituna.
Seekord katsetasid teadlased laserit mitmel erineva ilmaga ööl. Madala õhuniiskuse korral laser veepiisku ei tekitanud. Suure õhuniiskuse korral täheldati aga veepiiskade arvu 20-kordset suurenemist.
Siiski on tehnoloogia veel varases arengujärgus. Vihmapiisku suudetakse tekitada vaid laserkiire kanalis, millest ei piisa pilvedest vee allatoomiseks. Kaspariani töörühm uuribki nüüd, kuivõrd häid tulemusi annab näiteks laseri liigutamine, nii et mõjutatud oleks suurem ala pilvest.
Thomas Leisner Karlsruhe tehnoloogiainstituudist on aga skeptiline selle suhtes, kas nii on võimalik vajadusel vihma esile kutsuda.