Varajast Maad kaitsnud magnetväli oli tänapäevasest nõrgem

Varajast Maad kaitsnud magnetväli oli tänapäevasest nõrgem

FOTO: Wikipedia.org

USA ja Austria teadlaste sõnul oli varajast Maad kaitsnud magnetväli tänapäevasest märgatavalt nõrgem.

Seda kinnitavad Lõuna-Aafrikast Barbertoni mägede iidsetest datsiidikihtidest leitud väikesed rauamineraalide osakesed, kirjutab BBC.

3,45 miljardi aasta vanuste mineraalide analüüs näitas, et Maa magnetväli oli siis nõrk, kuid hakkas hiljem tugevnema.

Magnetvälja tekitab Maa välistuum, mis koosneb peamiselt rauast ja niklist. Magnetväli kaitseb Maad kosmilise kiirguse eest ning aitab ära hoida, et päikesetuulest lähtuvad laetud osakesed ei hävitaks meie atmosfääri.

USA Rochesteri ülikooli teadlane John Tarduno tutvustas seda uurimust Austrias Viinis Euroopa Geoteaduste Ühingu konverentsil.

«Magnetväli on elu säilimise seisukohast väga tähtis. 3,45 miljardit aastat tagasi hakkas magnetvälja tähtsus kasvama, kuna siis hakkasid ilmuma esimesed märgid elu kohta. Võib-olla olid need kaks omavahel seotud,» selgitas teadlane.

Teadlased uurisid vulkaanilise kivimite kristallidest leitud väikseid mineraalideosi.

Need mineraalid jäid pärast laava jahtumist Maa magnetvälja suunda, kui vedelas olekus kivimid tardusid ning temperatuur langes alla 580 kraadi.

Tarduno sõnul leidub Maa magnetosfääris Päikeselt pärinevaid osi. Need tulevad koos päikesetuulega ning püüavad läbi Maad kaitsvate kihtide tungida. Osakesed liiguvad mööda Maa magnetvälja jõujooni.

Varasemal ajal, kui magnetosfäär nõrgem oli, võisid need osakesed ka atmosfääri madalamatesse kihtidesse jõuda.

Tarduno lisas, et päikesetuulelt pärit osakeste ja magnetvälja kokkupõrge on virmaliste tekitajaks. Võimalik, et sellise kokkupõrke tõttu kaotab atmosfäär oma kergemaid elemente nagu vesinik.

«Varajasel Maal võis praegusest rohkem vett olla. Kuid õhukese magnetvälja tõttu see kadus. Isegi tänapäevase tugeva magnetvälja korral on vesiniku ja vee kadu üsna suur,» selgitas Tarduno.

Tarduno ja ta kolleegid jätkavad uuringut, püüdes varajase Maa magnetvälja kohta veel uut ja huvitavat teada saada.

Teadlaste kinnitusel on Maa magnetväli korduvalt polaarust vahetanud, viimati 800 000 aasta eest. Viimasel 20 aastal on märgatud magnetvälja nõrgenemist ja selle tõttu arvatakse, et paari tuhande aasta jooksul võib see end jälle pöörata.

Populaarne

Tagasi üles