Nüüdisinimeses leidub neandertallaste geene

Neandertallase rekonstruktsioon

FOTO: SCANPIX

Saksamaa Max Plancki instituudis tehtud geeniuuring näitas, et nüüdisinimeses leidub neandertallaste geene.

Nüüdisinimese genoomis on 1 – 4 protsendi ulatuses säilinud neandertallaste DNA-jupid, kirjutab Helsingin Sanomat.

Teadlaste sõnul näitab leid, et nüüdisinimestel ja neandertallased segunesid. 

Neandertallaste geene leidub eurooplastel, aasialastel ja Vaikse ookeani saarte elanikel, kuid mitte aafriklastel.

See viitab sellele, et kaks erinevat inimliiku segunesid esmakordselt umbes 80 000 aastat tagasi, kui meie esivanemad olid Aafrikast välja rännanud ning suundusid Euroopasse, Aasiasse ja Ameerikasse.  Teine segunemine toimus umbes 45 000 aastat tagasi Aasias.

Teadlased analüüsisid Horvaatiast, Venemaalt, Saksamaalt ja Hispaaniast leitud neandertallaste luid. Nad leidsid viis ainult sellele arhailisele inimliigile omast geeni. Neist geenidest kolm olid seotud nahaga.

Lisaks uuriti maailma eri paigust pärit 2000 inimese geene. Saadud tulemusi võrreldi neandertallaste geneetilise materjaliga. 

Uurijad lisasid, et geenidest hoolimata, ei ole nüüdisinimese välimuses näha neandertallastele omaseid jooni.

Neandertallane ehk neandertali inimene (Homo neanderthalensis) oli Euraasia esiajalooline inimene, kes elas 390 000 – 25 000 aastat tagasi. Elas koobastes, valmistas tööriistu ja jahivahendeid, kasutas tuld, jahtis loomi ja mattis surnuid.

Hilised neandertallased elasid viimasel jääajal ja olid karmi kliimaga kohastunud. Niinimetatud klassikaline neandertallane  elas 70 000 – 35 000 aastat tagasi.

Nad olid lühikest kasvu ja jässakad. Silmad asusid sügaval, kulmukaar oli ettetungiv, nina lai ja madal, lõug etteulatuv. Neandertallased suhtlesid artikuleeritud kõne abil. Nende sõnavaras võis olla umbes paarsada sõna.  

Populaarne

Tagasi üles