Lõuna-Ameerika kuulus vabadusvõitleja suri arseenimürgistusse?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Simon Bolivar  Colombia kunstniku Ricardo Acevedo Bernali maalil
Simon Bolivar Colombia kunstniku Ricardo Acevedo Bernali maalil Foto: SCANPIX

Lõuna-Ameerika kuulus iseseisvuse eest võitleja ja rahvuskangelane  Simón Bolívar (täisnimega Simón José Antonio de la Santísima Trinidad Bolívar y Palacios) ei surnud mitte tuberkuloosi, vaid ta võis surra arseenimürgistusse.

Hispaanlaste ülemvõimu vastu võidelnud Bolívar suri 17. detsembril 1830. aastal 47-aastasena, kirjutab The Telegraph.

Arstid ei suutnud pikka aega kindlaks teha, mis haigust ta põdes. Kuna tuberkuloos oli siis ravimatu ja raske haigus, siis arvati, et seda.

Kaks aastat enne ta surma püüti teda mõrvata.

Simón Bolívar, hüüdnimega Vabastaja,  on Lõuna-Ameerikas peale Jeesuse teine persoon, keda siiani kummardatakse. Paljud paigad, tänavad ja linnaväljakud kannavad tema nime.

USAs Marylandis asuva John Hopkinsi meditsiiniülikooli teadlane Paul Auwaerter uuris Bolívari haiguse kohta käivaid dokumente ja ülestähendusi.

Kirjelduses seisab, et suure juhi nahk muutus tumedaks, kehakaal alanes, ta köhis pidevalt, teda vaevasid peavalud ning ta kaotas vahel teadvuse.

Teadlase arvates tekkisid need sümptomid arseenimürgistusest. Arseen võis ta organismi jõuda mürgitatud vee joomisega.

« Bolívar oli pikka aega Peruus, kus leidub palju iidseid muumiaid. Neis on leitud suures koguses arseeni. See viitab asjaolule, et nad tarbisid vett, milles sisaldus palju looduslikku arseeni. Ka juht võis arseeni sisaldavat vett juua ja seda pikema aja vältel,» selgitas Auwaerter.

Uurija sõnul ei saa Bolívari puhul siiski välistada teadlikku mürgitamist.

«Kõik viitab sellele, et mürk sattus ta organismi pikema aja jooksul,» nentis uurija.

Bolívari surma asjaolusid kommenteeris kohe ka Venezuela president Hugo Chavez, kelle arvates tapsid Venezuelas sündinud revolutsionääri Colombia oligarhid.

«Siiani on levinud arvamus, et Bolívar tõmbus poliitikast tagasi tuberkuloosi tõttu. See on vale. Meil on moraalne kohustus selle suurmehe surma kohta tõde välja selgitada,» lausus Chavez.

Auwaerteri sõnul on Vanezuela valitsus ta uuringut valesti tõlgendanud.

«Venezuela juhid püüavad avastatut enda poliitika vankri ette panna. See samm on mõttetu,» arvas teadlane.

Simón Bolívar  (1783 – 1830) oli  Lõuna-Ameerika iseseisvuse eest võitleja. Hispaanlaste ülemvõimu vastu võideldes vabastas  Venezuela, Colombia, Panama, Ecuadori, Peruu ja Boliivia. Oli 1819 – 1830  Suur-Colombia president.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles