Salme muinaslaev kuulus arvatavasti võõrastele

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Muinaslaeva jäljend Salme asula piiril

FOTO: Liis Treimann

Esialgu vanimaks Eesti päritolu, st kohalikuks laevaks kuulutatud Salme muinaslaeva uurimisel päevavalgele tulevad uued faktid viitavad hoopis sellele, et saarlastel oli selle laevaga arvatavasti vaid kaudselt pistmist, kirjutab Saarte Hääl.

Laeva leiukohast leitud neetide raud on Soomes tehtud analüüside põhjal tõenäoliselt pärit Põhja-Norrast, rääkis arheoloogiadoktor Jüri Peets. Ta märkis, et lisaks raua päritolule viitavatele süsinikuanalüüsidele võib Skandinaavia päritolu järeldada ka näiteks laevast leitud vaalaluust mängunuppudest.

«Suure tõenäosusega oli tegu võõrastega,» ütles arheoloogiadoktor ja lisas, et tema arvates oli tegu lihtsalt hädamatusega. Nimelt ei ole matmise viis otseselt kokkuviidav ühegi Läänemere ruumis levinud matmiskombega.

Võimalik marsruut Skandinaavia poolt tulles oleks olnud järgmine: Ahvenamaa poolt sõideti mööda Soome rannikut, sealt keerati umbes Pirita jõe suudme kohalt lõunasse ja liiguti mööda Eesti rannikut ning ümber Hiiumaa või läbi Soela väina Saaremaa poole. Et vältida ümber Sõrve sõitmist, tuldi otse läbi tollase Salme väina, kust omakorda mindi edasi Kuramaa peale ja sealt juba mööda rannikut lõunasse Grobina poole.
 

Tagasi üles