Parves elavatel rändrohutirtsudel on suurem aju

Rändrohutirts

FOTO: SCANPIX

Teadlased avastasid, et rändrohutirtsudel areneb parves elamise tõttu suurem aju.

Juba piibliaegadest tuntud rändrohutirtse peetakse põllumajandusele ja looduskeskkonnale ühtedeks ohtlikumateks putukateks, kirjutab sciencedaily.com.

Kuid rändrohutirtsud saavad ka üksinda, ilma parveta hakkama.

«Uuring näitas, et rändrohutirtsude aju suurust mõjutab see, kas nad on üksinda või parves,» selgitasid uurijad.

Teadlased tegid parves elavate rändrohutirtsudega katse, pannes osa neid putukaid kolme põlvkonna vältel  isolatsiooni.

Parves ja üksinda elanud rändrohutirtsude ajude võrdlus näitas, et suurus on erinev. «Hoolimata sellest, et parves elavad rändrohutirtsud on üksinda elavatest väiksemad, on nende aju 30 protsenti suurem. Erinevused on kõige suuremad aju selles osas, mis tegeleb tähelepanu, õppimise ja ülesannete lahendamisega,» selgitasid teadlased.

Üksinda elavatel rändrohutirtsudel olid aga suuremad need ajuosad, mis tegelevad nägemise ja lõhnaga.

«Parves elavate rändrohutirtsude aju on suurem, kuna see aitab neil üsna keerulises mitmekihiliste suhetega ja samas ohtlikus keskkonnas hakkama saada. See, kes leiab toidupala, peab ettevaatlik olema, et ta teiste rändrohutirtsude poolt koos selle palaga ära ei sööda,» lausus Cambridge`i ülikooli zooloog Swidbert Ott.

Ott lisas, et parves elamine ja ellujäämine nõuab nutikust, sellest ka suurem aju.

«Keerulise informatsiooni töötlemise võime tuleb parves elades samuti kasuks. Eriti siis, kui peab leidma uusi toiduallikaid,» jätkas Ott.

Populaarne

Tagasi üles