Kummitootmine sai 3500 aastat tagasi alguse Kesk-Ameerikas

Religioosse sisuga joonis, millel on kujutatud asteekide jumalat Xiuhtecuhtlit kummipalle templis ohverdamas

FOTO: Wikipedia.org

Massachusettsi tehnoloogiainstituudi arheoloogide sõnul oskasid põlisameeriklased juba 3500 aastat tagasi kummi valmistada.

Teadlaste Dorothy Hosleri ja Michael Tarkaniani kinnitusel ei leiutanud need ühiskonnad mitte ainult kummi, vaid suutsid erinevate tehnikate abil kummi kvaliteeti parandada, kirjutab sciencedaily.com.

Tulemuseks oli see, et neil olid kummitaldadega sandaalid ja kummipallid ning kummi kasutati väga laialdaselt igapäevaelus.

Kesk-Ameerikas ja Mehhikos 2000. aastatel eKr. õitsenud ühiskonnad tundsid väga hästi kohaliku puu Castilla elastica omadusi ning sealt saadavat piimmahla, mis võimaldas kummi valmistada.

Castilla elastica piimmahla ehk lateksit segati teise aine, Ipomoea alba ehk lehtertapu piimaga.

«Iidsed Ameerika mandri hõimud olid esimesed polümeeriteadlased. Nad valmistasid valget massi, mida andis nagu savi vormida. Sellest tehti palle, kummiskulptuure ning veel mitmeid teisi asju,» selgitasid teadlased.

See protsess sarnanes mingil määral tänapäeva vulkaniseerimisega.

Tarkanian ja Hosler tegid oma laboris Mehhikost kaasa toodud taimsete ainetega katseid, kasutades iidsete ameeriklaste kummivalmistusmeetodeid.

Teadlased märkasid, et taimemahla erinevad kogused andsid erinevate omadustega kummi.

«Kui lateksit ja lehtertapu piima oli pooleks, siis sai sellest kummist hea palli. Ainult lateks sobis kummist paeltele ning kolm ühele segu lateksist ja lehtertapust oli kõige tugevam. Sellest sai sandaalide tallad,» selgitasid teadlased.

Iidsetel ameeriklastel oli enne Hispaania konkistadooride saabumist üsna kaua aega kummivalmistamist katsetada.

Hispaanlaste ülestähenduses seisab, et «põliselanikel oli suur kummitööstus, kus aastast toodeti 16 000 kummipalli. Lisaks veel kummist kujusid, sandaalitaldu ja sandaale, kummipaelu, kummivöösid ja mitmeid teisi kodumajapidamises vaja minevaid esemeid.»

Arheoloogid on Kesk-Ameerikas mitmes paigas avastanud iidseid kummipalle, mille diameeter ulatub paarist sentimeetrits kuni 30 sentimeetrini. Vanim leidudest pärineb 1600. aastast eKr.

Kummipalle kasutati nii kivimüüridega palliplatsil mängimiseks kui ka religioossetel tseremooniatel.

16. sajandi konkistadooride märkmetes seisab, et indiaanlaste kultuuris on tähtsal kohal pallimäng. Pallimäng oli seal ka omamoodi hasartmäng, millega sai näiteks maad, orje ja teisi väärtusi võita.

Kõrgete panustega pallimäng võis lõppeda ka inimohvrite toomisega.

Populaarne

Tagasi üles