Suure Hiina müüri tugevus peitub riisis

Suur Hiina müür

FOTO: SCANPIX

Hiina teadlaste sõnul on Suure Hiina müüri tugevuse ja vastupidavuse taga kleepuv riis, mida kasutati ehitusmördis.

Mingi dünastia ajal 600 aasta tagasi ehitama hakatud müüriosa mört koosnes kleepuvast riisipulbrist ja kustutatud lubjast, kirjutab The Telegraph.

Uuringugruppi juhtinud Zhejiangi ülikooli arheoloogi Zhang Bingjiani sõnul on siiani müüris kohti, mis on nii tihked, et seal ei ole isegi umbrohi kasvama hakanud.

«Lõuna-Hiinas oldi selle kaitsemüüri ehitamise vastu, kuna sealsed põlluharijad pidid oma riisisaagi andma Mingi dünastia keisritele, et toita müüri ehitanud töölisi ning saada müüri tegemiseks vajalikku ainet,» selgitas arheoloog.

Zhang jätaks, et iidne mört oli segu orgaanilisest ja anorgaanilisest ainest.

«Orgaaniline aine oli amülopektiin, mida sisaldab kokkukleepuv keedetud riis. Just seda lisati mördile, et selle mikrostruktuur õige oleks. Anorgaaniline aine oli aga kaltsiumkarbonaat,» lausus uurija.

Zhangi sõnul oli kleepuva riisi kasutuselevõtt oma aja üks silmapaistvamaid ehitusleiutisi ning selle abil ehitasid Mingi dünastia keisrid suurepäraseid matmispaiku, pagoode ja ka maavärinakindlaid hooneid.

Suur Hiina müür (hiina keeles Changcheng Wanli Changcheng ehk 10 000 lii müür) on Hiina põhjapiirile rändhõimude sissetungi  tõkestamiseks ehitatud kaitserajatis. Oli maailma suurimaid vanaaja kaitseehitisi.

Ehitamist alustati 4. – 3. saj eKr ja jätkati kuni 15. sajandini pKr. Kogupikkus on  4000 – 5000 kilomeetrit, kõrgus  8 – 16 meetrit ja  laius 6 – 8 meetrit.

Mingi dünastia valitses Hiinat aastail 1368–1644.

Mingi dünastiale pani aluse endine talupoeg ja budistlik munk Zhu Yuanzhang. Ta sai võimule põua, üleujutuste ja rahandussüsteemi kokkuvarisemise tõttu põhjustatud laiade rahvahulkade mässe, mis kukutasid Mongoli dünastia.

Populaarne

Tagasi üles