Arheoloogid avastasid Ashqelonis haigla laienduse ehitamise eelsel arheoloogilisel uurimisel iidse altari.
Iisraelist leiti 2000 aasta vanune altar
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
31. mai 2010, 11:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2000 aasta vanune altar on 60 sentimeetri kõrgune, see on kaunistatud kivist härjapeade, lintide ja loorberipärgadega, kirjutab National Geographic.
Ashqelon on Püha maa üks vanimaid sadamalinnu, kus on inimasustus olnud alates 9500. aastast eKr.
«Selles linnas on tunda nii hellenistlikke kui ka Rooma mõjusid. Seal elas juba vanal ajal suur juutide kogukond,» selgitas Iisraeli antiigiameti peaarheoloog Yigal Israel.
Israeli kinnitusel tehti leid endise surnuaia alal ning selliseid altareid on avastatud Iisraelist veel teistest paikadest.
«Need härjapeadega altareid kasutasid leinajad ja jumalakummardajad kogu Rooma impeeriumis. Seal põletati mürri ja viirukit,» selgitas Israel.
Arheoloogid oletavad, et selle altari lasi Ashqeloni tuua mõnest teisest Rooma paigast kõrgema keskklassi perekond ning see pandi pere matmispaigale.
«Tänapäeva jõukad perekonnad kaunistavad oma liikmete haudu vastavalt staatusele ja rahalistele võimalustele. Nii oli ka vanal ajal,» lisas arheoloog.
Härjapead olevat jõu ja võimu sümbol ning tähistavat jumal Zeusi.
«Kunagi kummardati Ashqelonis ka Süüria jumalannat Atargatist, kuid ka Isist, Apollot ja Heraklest. Rooma perioodist pärit matusetseremooniad ja surnute mälestamine sarnaneb tänapäeva beduiini ja juudi rituaalidele,» jätkas uurija.
Rooma matusetseremoonial viidi lahkunu rongkäigus matmispaika. Seal süüdati altaril küünlad ja viirukid. Lahkunu oli kaetud matuselinaga ning jõukamaid inimesed panid talle ka kalliskive ning erakordsetel juhtudel määriti talle parfüümi.