Lõuna-Aafrika Vabariigi Kaplinna ülikooli antropoloogide uuring näitas, et varajaste inimeste menüüs olnud krokodillide ja teiste roomajate liha söömine võis olla see, mis viis aju suurenemiseni.
Krokodilliliha söömine andis varajastele inimestele suurema aju?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
3. juuni 2010, 13:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased uurisid oma teooria tõestamiseks eelajaloolisel ajal inimestele peavarju pakkunud koobaste «köökidest» leitud jäänuseid, kirjutab National Geographic.
Keenias asuvates koobastes elasid inimesed 1,95 miljonit aastat tagasi. Paleontoloogid avastasid nii kivinuge kui ka krokodillide, kilpkonnade ja kalade luufossiile.
Uuringu teinute kinnitusel võisid mereloomade lihas leiduvad kasulikud ained viia inimaju suurenemiseni.
«Mereloomade lihas leidub palju kasulikke rasvhappeid. Just need võisid olla varajaste inimeste kehakeemia suurimaks mõjutajaks,» selgitas uurija David Braun.
Leid aitab selgitada, miks hilises pliotseenis 1,8 miljonit aastat tagasi elanud Homo erectus`el aju suurenema hakkas.
Lisaks mereandidele toitusid need koopainimesed ka mitmetest maismaaloomadest. Nende toidulaual olid näiteks ka ninasarvikud, jõehobud ja antiloobid. nende lihas leidub palju valku.
Samas on ka neid uurijaid, kelle arvates ei tuleks inimasju suurenemist kirjutada veeloomade liha söömise arvele.
Skeptikud tõid näite, et märgatavalt varem elanud Australopithecus`el hakkas aju juba suurenema.