Šveitsi teadlaste sõnul muudavad nanomineraalid toidu tervislikumaks.
Raua ja tsingi nanoosakesed muudavad toidu paremaks?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
11. juuni 2010, 10:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased tegid katseid raua ja tsingi nanoosakestega, kirjutab Discovery News.
Katsed näitasid, et need osakesed muudavad toidu kvaliteesemaks ilma selle maitset muutmata. Uurijate arvates aitab see uudne viis võidelda edukalt aneemia ja tsingipuudusega.
«Raua- ja tsingipuudus on ülemaailmne probleem. Paljud ained, mida kasutatakse toidu kvaliteetsemaks muutmiseks, ei taha organismis hästi imenduda. Paljud lisaained aga muudavad toidu lõhna, maitset ja värvi,» selgitas nanotehnoloogiaga tegelev teadlane Michael Zimmermann.
Aneemia ehk rauapuuduse all kannatab maailmas üle kahe miljardi inimese ning väidetavalt on see kõige laiaulatuslikumalt levinud mikrokoostisosakese puudus.
Rauapuudusel tekib väsimus, letargia ja kognitiivsete võimete kahanemine. Mõnedel rasedatel võib rauapuudus kaasa tuua raske sünnituse, mis võib isegi surmaga lõppeda.
Tsingipuudus aga takistab lapse normaalset kasvamist ning võib mitmeid kroonilisi haigusi tekitada.
Toiduainetes leidub kahte erinevat rauda, millest ühte inimorganism absorbeerib suurema vaevata. Samas aga ei meeldi see raud meie maitsmis- ja haistmisemeelele. Selline raud muudab näiteks šokolaadipiima roheliseks või siniseks.
Teist liiki rauda lisatakse teraviljatoodetele, need väikesed osad ei muuda toidu maitset, kuid nende seedimisega on raskusi.
Teadlaste sõnul lahendab nanoosakeste kasutamine selle probleemi. Šveitsi uurijad lahustasid rauda vees, siis pandi see lahus tulele. Vesi aurustus kiiresti, jättes järgi väikesed tsingi- ja rauakristallid, mille suurus oli kümme nanomeetrit. Need nanoosakesed moodustasid suuremaid kristalle.
Need kristallid ei muutnud toiduainete maitset, lõhna ega värvi. Maohappega kokku puutudes lahustusid need osakesed kergesti ning organismil oli neid lihtne omastada.
Teadlased lisasid nanorauda šokolaadipiimale ja banaanismuutile ning söötsid neid rottidele. Kõik katsealused rotid olid varem aneemilised. Rotid jõid neid jooke ja nende organismi seisund paranes.
Teadlased tegid samalaadse katse ka tsingi nanoosakestega. Tsingipuudus ei ole siiski nii levinud kui rauapuudus.
Järgmisena plaanivad teadlased tsingi- ja raua nanoosakesi katsetada inimeste peal.
«Kuna enamik inimesi kannatab rauapuuduse all, siis inimorganism peaks need osakesed kerge vaevaga omastama. Samas me veel ei tea, kuidas nanoraud organismis käitub,» laususid uurijad.