Eesti firma Epler & Lorenz on osaline kahes projektis – esimene lubab revolutsiooni tööstussuitsus leiduvate ohtlike metallide püüdmises, teine aga õhus olevate asbestiosakeste mõõtmises.
Vanad rehvid pannakse kasu tooma
11. juuni 2010, 11:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kodudeski õhupuhastites kasutatav aktiivsöefilter on laialt levinud filtritüüp, mis püüab ka tööstuskorstnais suitsugaasidest raskemetalle. Seni paigutati neisse filtritesse fossiilset päritolu aktiivsöegraanuleid, rahvusvahelise projekti tulemusena aga peagi vanu autokumme.
Rehve töödeldakse nõnda, et tulemuseks on praegu kasutusel olevaga samasugune aktiivsüsi.
Eesti ohtlike jäätmete käitlemise firma Epler & Lorenz on Briti firma Pera juhitud projekti üks osalisi. Ettevõtte osaniku Janis Lorenzi sõnul on Tartus asuvas töötlemistehases tehtud vanadest rehvidest toodetud aktiivsöega ka vajalikud katsetused, mis olid igati edukad.
«Sellel tootel on igal juhul tulevikku,» lausus ta. «Me paneme ju utiliseerimisele minevad vanad rehvid uuesti ringlusse ning eesmärgiks on seejuures keskkonna säästmine ohtlikest raskemetallidest.»
Kaks korda odavamalt
Projekti eesmärgiks on toota uutmoodi aktiivsöegraanuleid praegu kasutusel olevatest kaks korda odavamalt. Eelkõige keskenduti suitsust elavhõbeda kui kõige problemaatilisema raskemetalli kinnipüüdmisele, aga vanadest rehvidest valmistatud aktiivsüsi seob ka teisi ohtlikke metalliühendeid.
«Asi ise toimib, aga praegu käib graanulite tootmise tööstusseadme väljatöötamine,» selgitas Lorenz. «Kõige varem aasta pärast on see seade kaubana saadaval.»
Projektis osaleb seitse partnerit Euroopa Liidu riikidest alates Itaalia teadusasutustest ja lõpetades Briti vanade rehvide töötlejaga. Epler & Lorenzi osa oli eelkõige valmistoodangu katsetamine, edaspidi aga tutvustamine ja edasiarendamine Eestis. Lorenz lisas, et ettevõttest saab üks patendi osanik.
Seni on vanad rehvid jõudnud töötlemise tulemusena teekatete alla, aga ka näiteks jalgpalliväljakute kunstmurusse. Ka Eestis purustatakse Lorenzi sõnul vanu rehve, aga enamasti on kasutus piirdunud prügilate aluskattematerjaliga.
Ehitaja taskusse
Samuti Briti firma Pera juhtimisel alanud asbestimõõturi väljatöötamine on aga alles algfaasis ja see peaks olema tootmisküps kolme aasta pärast.
Asbestisisaldust õhus on seni mõõdetud suurte ja keeruliste aparaatidega, aga väljatöötatav riistapuu peaks mahtuma Lorenzi sõnul ehitusmehe rinnataskusse.
«See peab olema lihtne, kerge ja andma samaaegselt vajaliku info ehk hoiatuse,» selgitas ta. «Eesmärgiks on ka see, et seadeldis tuleks odav ja seda saaks pakkuda võimalikult laiale huviliste ringile.» Sihtrühmaks on siiski ohtlike jäätmete käitlejad ja ehitusfirmad.
Epler & Lorenzi teise osaniku Jüri Epleri ootuse kohaselt on tulevase asbestimõõturiga võimalik mõõta ka katuselt lenduvat asbesti. «Ehkki öeldakse, et eterniitkatus on tsemendiga seotud ja sealt ei lendu midagi, kahaneb ajapikku tsemendi siduv mõju ja osakesed võivad hakata lenduma,» lausus Epler.
Lõppkokkuvõttes saab majaomanik õigel ajal teada, millal tema pealtnäha veel heas korras eterniitkatus tuleks välja vahetada. Kuue osalisega asbestimõõturi projekti kogumaksumus on ligi 1,6 miljonit eurot ehk pea 25 miljonit krooni, millest poole katab Euroopa Liidu raamprogramm.
Asbesti mõjud
• Asbestid on kantserogeenid ja võivad tõsiselt tervist kahjustada, need on ka maailmas juhtival kohal elukutsest põhjustatud surmajuhtumite põhjuste seas.
• Igal aastal sureb asbestiosakestest tingitud tervisekahjustuste tagajärjel maailmas rohkem kui 100 000 töötajat.
• Praegu puudub madala hinnaga seade, mis võimaldaks jälgida asbestide sisaldust õhus ning hoiatada töötajaid ohu eest nende tervisele.
• Praegused süsteemid kasutavad õhupumpasid, mis filtreerivad õhku. Filtrid saadetakse laboratooriumi, kus neid analüüsitakse mikroskoobi all.
• Projekti «Alert» eesmärk on niisugune seade välja töötada, mis baseerub madala hinnaga kaasaskantaval detektoril, võimaldades töötajal pidevalt oma töökeskkonda kontrollida.
• Vastavad eeluuringud on juba tehtud, kuid praegu on seadeldis otseseks kasutamiseks veel liiga kallis ning vajab lisauuringuid tehnoloogia täiustamiseks ja seadme maksumuse vähendamiseks.
Allikas: asbestimõõturi projekti selgitus,EAS-i innovatsioonidivisjon