Vaikse ookeani jahenemisel ja näljahädadel on seos?

Vaikse ookeani jahenemisel ja näljahädadel on seos?

FOTO: SCANPIX

USA kliimauurijate sõnul on keskaja näljahädadel ja Vaikse ookeani jahenemise vahel seos.

Teadlased selgitasid, et Vaikse ookeani jahenemine mõjutas tuhandete kilomeetrite kaugusel asuvat Euroopat, muutes sealse kliima kuivemaks, mille tõttu tekkis põud, kirjutab ouramazingplanet.com.

Vaikne ookean mõjutas ka Põhja-Ameerika kliimat. Arvatakse, et sealsete näljahädade tõttu surid niinimetatud kaljuindiaanlased välja.

Uuring näitas, et Vaikse ookeani pinnatemperatuur oli siis ebatavaliselt madal, olles sarnane tänapäevase La Niña fenomeniga.

La Niña puhul muutub Vaikse ookeani idaosa vee pinnatemperatuur keskmisest külmemaks. Lõuna-Ameerika ranniku ilm on siis aga tavalisest kuivem. La Niña ajal on Atlandi ookeanil rohkem ja tugevamaid orkaane.

«Meile on teada seos El Niño ja La Niña vahel. Samuti kliimamuutused Euroopas ja Põhja-Ameerikas. La Niña sarnane olukord põhjustab pikaajalist põuda, see omakorda toob kaasa näljahäda,» selgitas kliimauurija Robert Burgman.

Teadlased uurisid oma teooria tõendamiseks Vaikses ookeanis asuva Palmyra atolli fossiilseid koralle. Nende abil rekonstrueeriti, milline oli Vaikse ookeani pinnavee temperatuur ajavahemikul 1320 – 1462.

Uurijad võrdlesid keskaja kohta käivaid kliimaandmeid praeguste andmetega. Juurde lisati veel ka puuringide ja maapinna näidiste analüüs.

Uuring näitas, et 142 aasta jooksul langes Vaikse ookeani pinnatemperatuur üsna vähe, kuid sellest piisas, et tekitada Euroopas ja Põhja-Ameerikas põud.

Sel ajal kadusid ka Utahi, Colorado, New Mexico ja Arizona aladel elanud Anazasi hõimud. Oletatakse, et pikaajaline põud sai neile saatuslikuks.

Euroopas oli suur ikaldus ja näljaperiood 1315 – 1320. Peale sooja perioodi tekkis niinimetatud väike jääaeg, mis sai alguse 16. sajandi keskel. Ka sel ajal oli ekstreemsete kliimaolude tõttu mitmeid näljahädasid.

Populaarne

Tagasi üles