Jordaanias asuv Petra klooster on tuntud nii arheoloogide kui turistide seas.
Petra klooster oli tegelikult observatoorium?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
8. aprill 2014, 16:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uus uuring näitas, et see võis olla observatoorium, kust jälgiti Päikese, Kuu ja teiste taevakehade liikumist, edastab Huffington Post.
Samas oli see ka klooster ja religioosne keskus, kus toimusid pööripäevadel rituaalid.
Kui Maa on Päikesest kõige kaugemas punktis, paistab päikesevalgus kloostri jumalakujudele. Samal ajal tekib päikesevalguse tõttu kloostri vastas olevale mäele lõvipea kujuline vari. Lõvi oli sealse Nabataeani kultuuri püha loom.
Petras asuv klooster-observatoorium on üks paljudest Nabataeani kultuuri templitest, mis teadlastele huvi pakub.
Nabateani kultuur õitses praeguse Jordaania ja selle naaberriikide aladel 1. sajandist eKr kuni 1. sajandini pKr.
«Nabataeani ehitised on suurepärased, sest nende puhul on arvesse võetud Päikest, Kuud ja teisi taevakehi. Tekkis seos religiooni ja astronoomia vahel. Taevakehi kummardati kui kultusobjekte,» sõnas Kanaari saarte astrofüüsika instituudi teadlane Juan Antonio Belmonte.
On veel teine kultusehitis Urnihaud, mille peasissekäik on suunatud pööripäevade päikeseloojangu suunas. Päikesekiired ulatuvad suvisel ja talvisel pööripäeval ehitise siseruumidesse.
446. aastal pKr muudeti ehitis kirikuks. Teadlaste sõnul toimus siis seal vastavalt talvisele päikesele 24. detsembril jõululaupäeva tähistamine ning vastavalt suvisele päikesele 24. juunil Püha Johannese päeva tähistamine. Need langevad enam-vähem pööripäevade ajale.
Belmonte`i sõnul võis see olla mingil viisil ka «päikesekell».