USA Colorado ülikooli teadlaste sõnul nägi Marss 3,5 miljardit aastat tagasi hoopis teistsugune välja, kuna kolmandikku selle pinnast kattis hiiglaslik ookean.
3,5 miljardit aastat tagasi kattis kolmandikku Marsist ookean
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
14. juuni 2010, 09:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijate kinnitusel oli Marsi põhjapoolkeral asunud ookean suurem kui Maa kõik ookeanid kokku, kirjutab sciencedaily.com.
Samuti arvatakse, et selles ookeanis oli olemas kõik vajalik elu tekkeks.
Teadlased on pikka aega vaielnud selle üle, kas Marsil võis kunagi veekogusid leiduda.
Sellest planeedist tehtud satelliitfotod paljastasid pinnavorme, mis võisid kunagi olla suurte veekogude põhjadeks ning jõesängideks. Kuid samas pakuti välja ka teooria, et need pinnavormid võisid tekkida vulkanismi tagajärjel.
Marsi pinnavormide detailne uuring näitas, et seal oli suur jõgedesüsteem, mis «toitis» suuremat veekogu. Kokku avastati 52 delta-ala.
Uurijate Gaetano Di Achille ja Brian Hyneki arvates kattis Punast planeeti 36 protsendi ulatuses ookean, milles oli 54 miljonit kuupkilomeetrit vett.
«Pinnavormide ja delta-alade rekonstruktsioon näitas, et Marsi põhjapoolkeral oli 3,5 miljardit aastat tagasi suur ookean,» laususid Di Achille ja Hynek.
Järgmiseks küsimuseks oli, kuhu Marsi vesi kadus. Osa teadlasi on arvamusel, et see on Punase planeedi pinna all jäätunud olekus.
Maa jõedeltade setted sisaldavad palju elutekke seisukohalt tähtsaid aineid nagu näiteks orgaanilist süsinikku. Selle tõttu tahetakse uurida, kas Marsil deltasüsteemid on samalaadsed.
«Maal on jõgede deltad ja järved need, kus säilivad nii-öelda elumärgid. Kui Marsil oli kunagi elu tekkimas, siis deltad võivad selle kohta vihjeid anda,» selgitas Di Achille.