Estcube-1 aasta orbiidil: kosmosekuubik maadleb magnetväljaga

Estcube-1.

FOTO: SCANPIX

Esimese kosmoseaasta lõpuks on Eesti esimene satelliit Estcube-1 saanud palju targemaks, kui ta oli üles lennates, tõdevad tema maapealsed juhtijad.

Samm-sammult liigutakse peamise eksperimendi suunas – kui poleks vaid magnetvälja, mille mõned komponendid on külge võtnud.

«Oleme lõpuks aru saanud, kuidas satelliit käitub ja suudame seda juhtida,» võtab kosmosekuubiku esimese aasta kokku Mart Noorma, satelliidiprojekti eestvedaja. Ja kuigi see resümee ei pruugi kõlada just muljetavaldavalt, on vastastikuse arusaamise lihvimine tegelikult olnud sadu töötunde nõudnud ülesanne.

Kosmosekuubiku tehnilised saavutused on praeguseks: 2500 sideseanssi, 19 tarkvarauuendust, umbes 180 Maale saadetud fotot, 17 teadusartiklit, kolm idufirmat. Nüüd kui Eestigi on pildile saadud, jääb algselt püstitatud eesmärkidest puudu vaid see põhiline, elektrilise päikesepurje juhtme väljakerimise katsetamine.

Neil päevil käib Tõraveres, Tartu observatooriumi kosmoselaboris asuv Estcube’i koopia taas tihedamini katseseadmetes. Eesmärk on uurida, kuidas saada lahti kuubiku mõnedes komponentides tekkinud magnetismist. Just see häda on praegu peamine päikesepurjeeksperimenti takistav probleem.

Kahtlusalused on samuti teada: kuubiku akude ümbrised ning konstruktsiooni nurkades asuvad poldid. Mõlema materjalides on rauda ning on seetõttu magnetiseerunud. Poldid sooviti küll alguses saada titaanist, nagu tunnistab kaamerameeskonna juht, Tartu Ülikooli arvutitehnika magistrant Henri Kuuste, ent neid ei õnnestunud saada ja tuli leppida tavalistega.

See satelliidi sees olev püsimagnetväli takistab kuubiku juhtimist. «Üritame satelliiti juhtida nii, et tekitame ise magnetvälja, mis suhestuks Maa magnetväljaga,» selgitab Kuuste. «Aga praegu paistab, et see magnetväli, mida ise suudame tekitada, on väiksem kui see püsimagnetväli, mis satelliidil olemas on. Juhtimine omas väga väikest efekti.»

Kuuste sõnul on probleemi lahendamiseks kaks võimalust. Esimene on komponentide demagnetiseerimine. «Peame laboris katsetama, kas ja kuidas on see võimalik. Kui see on võimalik, võime satelliiti juhtida nii, kuidas tahame. Kui see ei õnnestu, peame töötama selle magnetväljaga, mis tal on. Me saame teda juhtida teatud suundades, mitte kõigis.»

Milline on teine võimalus ja mida Estcube-1 Eesti teadusele vastu annab, loe kolmapäeval Postimehest või Postimees Plussist!

Populaarne

Tagasi üles