Teadlased on kaua pead murdnud selle üle, miks kukkurloomadel nagu kängurutel on esikäpad väiksemad kui tagumised, hüppamiseks kasutatavad käpad.
Miks kängurute esikäpad on väikesed?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
28. juuni 2010, 11:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA Syracuse`i ülikooli zooloogide sõnul arenesid kängurutel evolutsiooni käigus väiksed ja tugevad esikäpad, kuna pärast sündi on need kohe vajalikud ronimiseks, kirjutab BBC.
Uurija Jim Cooper selgitas, et kukrus olemine on mõjutanud väga suurel määral kängurute evolutsioonilist arengut, sealhulgas ka esikäppade arengut.
Kängurute pojad sünnivad varasemas arengustaadiumis kui näiteks imetajate pojad. Kukkurloomade järglaste puhul toimub niinimetatud järelareng kukrus.
«Kohe pärast sündi lasevad pojad oma väiksed esikäpad käiku, ronides ema kukrusse. Need esikäpad on kängurupoegadel selleks ajaks juba korralikult välja arenenud,» selgitasid teadlased.
Teadlased võrdlesid maailma erinevates loodusmuuseumites olevate kukkurloomade ja imetajate skelette, eriti aga jäsemeluid.
«Kukkurloomade jäsemete areng oli pikaajalisem kui imetajate oma. Kukkurloomadel hakkas tähtsat rolli mängima see, et esijäsemed oleks sünniks nii välja kujunenud, et neid saaks kohe kasutada. Kängurutel on tegelikult kaks head asja, väikeloomana ronimiseks sobivad lühikesed esikäpad ning hiljem pikkade hüpetega edasiliikumiseks sobivad suured tagakäpad. Samuti ei sega lühikesed esikäpad hiljem hüpates liikumist,» selgitas zooloog.
Ta lisas, et kuna väikesed kängurud ei vaja pärast sündi kohe tagakäppi, siis said need areneda kauem ja aeglasemalt.