Maa sisemus peidab eksootilisi antiaineosakesi?

Geoneutriinode jälile jõuti Itaalia Gran Sasso laboratooriumi nailonkerakatsega

FOTO: physorg.com

Teadlaste kinnitusel mõjutavad Maa sisemuses toimuvaid reaktsioone eksootilised antiaineosakesed geoneutriinod.

Nende osakeste uurimine aitab paremini mõista Maa tuumas ja vahevöös toimuvaid radioaktiivseid protsesse, kirjutab Live Science.

Tavalised neutriinod on laenguta osakesed, geoneutriinod aga nende antiainest paarilised.

Itaalia tuumafüüsika instituudi Gran Sasso laboratooriumi teadlased tegid katse ümara nailonkeraga, milles sisaldus 1000 tonni vedelat süsivesinikku. Kõik see on veel teraskeras, millel olid ülitundlikud fotodetektorid. Selle ümber oli aga 2400 tonni ülipuhast vett.

Kogu eksperiment toimus 1,6 kilomeetri sügavusel Gran Sasso mäe sees.

Teadlaste sõnul on geoneutriinosid raske kindlaks teha, kuna need osakesed läbistavad igasugused ained ilma vastasmõjus olemata.  

Päikesest lähtuvate neutriinode kindlaks tegemine on lihtsam, kuna nad käituvad teistmoodi kui tuumareaktsioonide tagajärjel tekkivad geoneutriinod.

Kuigi Jaapani teadlastel õnnestus esimesed andmed geoneutriinode kohta saada juba 2005. aastal, teatakse seni nende kohta ikka veel väga vähe.

Arvatakse, et geoneutriinod tekivad Maa vahevöös uraani, tooriumi ja kaaliumi  radioaktiivsel lagunemisel. Maa vahevöö ulatub kuni 2900  kilomeetri sügavuseni.

Siiani ei ole täpseid andmeid, kas radioaktiivsed protsessid on need, mis Maa sisemuses suurt kuumust tekitavad või on need lihtsalt teiste kuumusallikate vahendajad. Geoneutriinode uurimise abil loodetakse selle saladuse jälile jõuda.

Teadlased lisasid, et geoneutriinod võivad mõjutada ka Maa sisemuses toimuvat sulakivimite ringlust ehk konvektsiooni.

Sulakivimite liikumine tekitab ka selliseid nähtusi nagu mandrilaamade liikumist, vulkaanipurskeid ja maavärinaid.

Populaarne

Tagasi üles