Juba kolmandat aastat uuriti ja dokumenteeriti Eesti Rahva Muusemi (ERM) välitöödel tänapäevast maaelu, sel korral Mäetaguse vallas. Esmakordselt talletati ka argielu helisid.
Eesti Rahva Muuseum uuris Mäetagusel, kuidas argielu kõlab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
10 päeva jooksul intervjueerisid ERMi töötajad ja tudengid 137 Mäetaguse inimest. «See on üsna lühike aeg tegelikult, aga eeldame alati, et tegu on kiire ja intensiivse tööga,» rääkis ERMi teadussekretär Agnes Aljas.
15st küsitlejast kümme olid Tartu ja Tallinna ülikooli ning Kunstiakadeemia antropoloogia, etnoloogia ja folkloristika erialade tudengid.
Mäetagusel uuriti kogu inimeste elu ja hakkamasaamist alates Nõukogude perioodist läbi 1990. aastate lõpu kuni kaasajani. Aljase sõnul uuriti lähtuvalt näituseprojektidest erilise tähelepanuga toidukultuuri ja noortekultuuri.
Filmiti nii näiteks kodust leivategu kui hakklihakastme valmistamist. Noortelt uuriti nende tegemiste ja maailmanägemise kohta. Elektroonilist materjali saadi kokku ligi terabait.
Sel aastal lindistati esmakordselt ka argihelisid, lisaks tavapärastele intervjuudele, pildistamisele ja filmimisele. «Tavalised hääled, mis inimest ümbritsevad, kuid mida me ise enam tähele ei pane. Näiteks millised on ühe elutoa helid,» seletas Aljas.
Kuna Ida-Virumaa, Mäetaguse vald on kaevanduspiirkond, siis lindistati ka sealseid kaevandushelisid, ronge ja autoliiklust, põldude ja metsade helisid.
Mäetaguse vald sattus sel suvel ERMi välitööde toimumispaigaks tänu kohalike elavale huvile ja koostööle. ERM on välitöid püüdnud alati teha koostöös kohaliku kogukonnaga ning Mäetaguse kutsus ise ERMi uurijaid külla. Eelmise aasta välitöödest ilmusid mõned artiklid, mis valdades huvi äratasid.
Aljase sõnul on alati lihtsam välitöödele minna, kui kohalikud on sellest huvitatud ja tahavad uurijatega rääkida ja suhelda.
Enne välitöid on ERM teinud kohalike seas lähenevatest intervjuudest ja materjalikogumisest teavitustööd. Inimesed saavad siis enne läbi mõelda, kas nad tahavad, et nende juurde tuleb noor uurija küsimusi esitama, filmima, pildistama või nad tegelikult seda ei soovi.
Aljase sõnul polnud maaelu kindlasti mitte selline nagu arvata võiks, eriti Tallinna ja Tartu üliõpilaste jaoks.
«Maailma avastamine läbi inimeste, kes seal toimetavad ja elavad, on tihti huvitavam kui ettekujutus. Korraks astuda nende inimeste ellu ja vaadata maailma nende silmadega,» rääkis ta.
ERM on saja aasta jooksul uurinud peamiselt möödunud aegade argielu. Argielu mõiste hõlmab inimest, seda, kuidas ta oma eluga hakkama saab ning enda ümber oma maailma loob. Majandus- ja poliitiliste protsesside asemel uurib ERM välitöödel inimese enda sotsiaalset võrgustikku, töö- ja pereelu.
Üle-eelmisel aastal viis ERM samasuguse uuringu läbi Saaremaal, Kihelkonna vallas, mullu Viljandimaal, Suure-Jaanis. Mäetaguse piirkonnas on varemgi ERMi välitööd tehtud. Tõsi küll, pea sajandi eest – 1909. ja 1913.-14. aastatel, siis saadi vallast häid foto- ja esemematerjale.
Täna alustas välitöödega ka Harjumaa muuseum. Üle kuu aja kestvate uuringute eesmärgiks on dokumenteerida Prangli saare elu tänapäeva, muutusi argielus alates Nõukogude ajast ning tulevikuväljavaateid. Välitööd Pranglil toimuvad kolmandat suve järjest.