Rühm Tartu Ülikooli arheolooge leidis Tartu lähistel Emajõe kaldalt iidse matmispaiga, kus lebasid üksteise kõrval ja otsas kümne inimese säilmed.
Emajõe kaldalt leiti kiviaegsete sõjameeste ühishaud
14. juuli 2010, 09:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba pea kaks nädalat on arheoloogidegrupp - kunstnik Kristel Külljastinen, antropoloog Martin Malve, arheoloogiamagistrandid Kristi Tasuja ning Ülle Aguraiuja, tudengid Pille Anek ja Rasmus Pruus - doktorant Mari Lõhmuse eestvedamisel Tartu lähistel Emajõe kaldal vaikselt maapinnas säilnud matmispaika uurinud.
Töid alustati 29. juunil hüpoteesiga, et avatakse kiviaegne matus, kuhu on asetatud üks või äärmisel juhul kaks kadunukest. Üsna suur oli uurijate üllatus, kui hauas lebasid üksteise kõrval ja otsas kümne inimese jäänused. Alates 1977. aastast on see esimene nii suur kiviajast pärit leid.
Lõhmuse hinnangul kuuluvad luustikud tõenäoliselt meestele, kes elasid tänase Tartu kandis umbes 7000 aastat tagasi. Vaatamata panuste puudumisele lubab seda väita 2006. aastal selleltsamalt rohumaalt välja kaevatud nelja luustiku vanusemäärang. Toona tehtud radiosüsiniku dateering andis nende vanuseks 7200 aastat.
Et uurijad leidsid luudelt terava esemega tehtud lõikejälgi, annab see alust arvata, et ühishaud on kaevatud mõnes sõjakäigus hukkunutele.
Edasi viivad teadlased leitud skeletid Tartu Ülikooli arheoloogia luuhoidlasse, kus juba laboris selgub täpselt maetute sugu, vanus, kehapikkus aga ka see, kuidas tolle aja inimesed elasid ja mida nad sõid ning milliseid haigusi põdesid.
Tänaseks on ühishauast välja tõstetud juba viie mehe säilmed ning välitööd Emajõe kaldal peaksid lõppema selle nädala teises pooles. Ühishaua uurimine aga jätkub, kuna suurem osa uurijate küsimusi saab vastuse alles sisetöödel.