Kujutage ette maailma, kus inimlooted kasvavad väljapool inimkeha kunstlikes emakates.
Futuristid: tulevikus võivad ka mehed «sünnitada»
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
28. august 2014, 14:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunstemakad muudaksid naiste ja ka arenevate laste elu kergemaks ning ära jääb sünnitus, mis võib mõnikord naistele eluohtlik olla, kirjutab news.com.au.
Kunstemakate teemat on arutanud nii futuristid kui bioloogia eetikaküsimustega tegelejad.
Asjatundjate arvates aitaksid kunstemakad homoseksuaalsetel paaridel ning üksikisadena lapsi tahtvatel meestel lihtsamini lapsi saada ehk meestel oleks «sünnitamine» võimalik.
Futuristide arvates ei ole kunstemakate puhul tegemist ulmega.
Väljapool inimkeha areneva organismi termini ektogenees võttis esimesena 1924. aastal kasutusele Briti teadlane J.B.S. Haldane, kelle nägemuse kohaselt on 2074. aastal vaid 30 protsendi sündidest sellised, milles naised lapse ilmale toovad.
Futuristide arvates hakatakse tavapärast sünnitust liiga primitiivseks pidama ning nad oletavad, et juba 20 aasta pärast võivad olla kunstemakad, mis võimaldavad senisest erinevalt lapsi saada.
Futurist ja ajakirjanik Zoltan Istvan avaldas interneti teadusväljaandes Motherboard artikli, milles seisab, et teadlased juba töötavad välja ektogeneesi tehnoloogiat.
Tegemist olevat kunstlikku lootevedelikku täis «akvaarium, millel on areneva organismi jaoks toitainete torud ning jälgimist võimaldavad kaamerad.
Torude kaudu saab loode vajaliku, kaasa arvatud hapnikku. Kaamerate abil jälgitakse kõike, mis «emakas» toimub.
Teada on Jaapani Jutendo ülikooli Yoshnori Kuwabara teadlase katse kitse eümbrüotega, mis pandi lootevedelikuga täidetud akvaariumisse. Teadlase eesmärgiks oli uurida enneaegsete laste elu päästmise võimalusi.
USA Cornelli ülikooli teadlasel Helen Hung-Chingil õnnestus aga kasvatada hiire embrüot emakat ja selle limaskesta meenutava koega katseanumas. Tema katse eesmärgiks oli uurida, kuidas aidata naisi, kellel on rasestumisega raskusi.
See teadlane tegi hiljuti veel teise katse, milles tal õnnestus kunstemakas kasvada loodet kümme päeva. Ta oli saanud loa kasvatada inimloodet kunsttingimustes 14 päeva.
Kunstemakas loote kasvatamine on põhimõtteliselt võimalik, kuid seni ei ole seadusi, mis seda reguleeriks. Samuti on palju neid, kes peavad seda ebaeetiliseks.