Sukeldujad leidsid iidse ahvifossiili

Sukeldujad leidsid iidse ahvifossiili

FOTO: SCANPIX

USA Brooklyn College`i paleontoloogid uurivad sukeldujate poolt  Dominikaani Vabariigis asuvast veealusest koopast leitud väikese väljasurnud ahvi jäänuseid.

Uurijate arvates võis see ahv elada millalgi 3000 aastat tagasi, kuid liik ise võis eksisteerida palju kauem, kirjutab BBC.

Teadlaste arvates võib fossiil Kariibi mere piirkonna primaatide arengule uut valgust heita.

Uurija Alfred Rosenbergi kinnitusel avastasid veealuseid koopaid uuringud sukeldujad sealt hästi säilinud ahviskeleti, millel oli isegi kolju alles.

Sukeldujad teatasid oma leiust Rosenbergile ja teadlane palus Dominikaani Vabariigilt luba ahvijäänused pinnale tuua.

Rosenbergi kinnitusel on tegemist Antillothrix bernensis liiki kuuluva ahviga, kelle pikkus oli umbes 30 sentimeetrit. Leitud jäänused on alles teised, mis selle liigi kohta avastatud on.

Eriti üllatasid uurijaid selle ahvi jalaluud.

«Sellel väikesel ahvil olid ta pikkuse kohta väga jämedad reieluud. Püüame leiu põhjal temast pildi kokku panna,» selgitas Rosenberg.

Uurijate arvates surid need ahvid välja võrdlemisi hiljuti. Teada on, et kui  Euroopa maadeavastajad 15. sajandil Kariibi mere saartele jõudsid, siis see ahviliik ei olnud veel välja surnud. Välja suremine arvatakse olnud 16. sajandil.

«Selle ahvi käitumine võis meenutada koaala oma. Ta võis lihtsalt rippuda puudel, mitte ei liikunud kiiresti ühelt oksalt teisele edasi. Kuid kõige enam üllatab see ökoloogiline nišš, kus ta elas - Hispaniola saar,» jätkas teadlane.

Rosenbergi sõnul ei saa välistada, et mitme erineva ahviliigi esivanemad jõudsid Kariibi mere piirkonda korraga. Siiani on arvatud, et sealsed ahvid said alguse ühest, miljoneid aastaid tagasi sinna jõudnud esindajast.

Viimase 10 000 aasta jooksul on Kariibi mere piirkonnas palju imetajaliike, kaasa arvatud ka haviliike, välja surnud.

«See ahvifossiil võib aidata lahendada mõistatust,  mis seda põhjustada võis,» lausus Rosenberg.

Populaarne

Tagasi üles