Kliimamuutus muudab metsümisejad suuremaks

Kliimamuutus muudab metsümisejad suuremaks

FOTO: SCANPIX

Uuring näitas, et kliimamuutus muudab metsümisejad (Marmota monax) suuremaks ja tugevamaks.

Teadlaste sõnul on pikema soojaperioodi tõttu nende loomade talvitumine märgatavalt lühenenud, andes neile rohkem aega järglaste saamiseks ning enne järgmist külmaperioodi rasva kogumiseks, kirjutab sciencedaily.com.

Ka märgati, et metsümisejate arvukus on kasvanud. Seda selle tõttu, et nad paljunevad varem ning järglased on juba talve saabudes suuremad ning suudavad paremini külma aja üle elada.

Teadlased kogusid üle 30 aasta Colorados Rocky Mountaini jalamil elavate metsümisejate eluviisi ja tervisliku seisnudi kohta andmeid.

Kaasa arvatud ka kehakaalu, arvukuse ja järglaste ellujäämise kohta.

Uuring näitas, et nende loomade kehamass on viimase paarikümne aastaga kasvanud 11 protsenti ehk 400 grammi võrra. Ka on nende kogukonna arvukus varasemast märksa suurem.

«Metsümisejad on aastas vaid viis kuud ärkvel. Ärkvel olemise kuudel on neil tööd küllalt – talveks tuleb rasva koguda, järglasi saada ning valmistuda talveuneperioodiks,» lausus uurija Arpat Ozgul.

Ta lisas, et kuna kliimamuutus on soojaperioodi pikendanud, siis on metsümisejatel rohkem aega kõigi nende asjadega tegeleda.

Uurijate sõnul on metsümisejad heaks näiteks, kuidas kliima muutumine ühte liiki ja samas ka kogu loodust mõjutab.

Metsümiseja (Marmota monax) on Põhja-Ameerika suurim oravlane.

Täiskasvanud isend on tavaliselt 40–65 sentimeetrit pikk, saba sealhulgas kuni 15 sentimeetrit. Kehakaal on 2 – 4 kilogrammi.

Populaarne

Tagasi üles