Universum ei lõppe Suure Paugu, vaid seiskumisega?

FOTO: SCANPIX

Astrofüüsikud oletavad, et universumi lõpp ei saabu mitte Suure Pauguga, nagu ta alguse sai, vaid ta lihtsalt seiskub.

Selle idee käisid välja Hispaania Baski ja Salamanca ülikooli teadlased José Senovilla, Marc Mars and Raül Vera, kirjutab The Telegraph.

Universumi lõpu teoori võib aidata selgitada ka müstilist tumedat energiat, mille üle teadlased siiani pead murravad.

Umbes kümme aastat tagasi märkasid astronoomid, et kauged supernoovad ehk oma arengu lõppjärku jõudnud tähed näivad liikuvat kiiremini kui ligemal asuvad supernoovad. Järeldati, et kaugemate supernoovade kiirus läbi kosmose liikumisel kasvab.

Oletati, et kiiruse kasvamise põhjustajaks võib olla universumi laienemist kiirendav tume energia.

Probleem on aga selles, et mitte keegi ei tea, mis tume energia on või kus ta tekib. Teoreetikud on püüdnud seda müstilist substantsi selgitada või siis on täielikult selle olemasolu eitanud.

Professor Senovilla arvates universum laieneb selleni, kuni saabub täielik seiskumine. Teadlane võrdles seda kellaga, mis jääb seisma ja vajab uuesti üleskeeramist.

Inimvaatepunktist on see laienemine minimaalne, kuid kosmilisest seisukohast on see üsna selgelt nähtav.

Astronoomid saavad universumi kiiret laienemist jälgida fotomeetrilise punanihke abil.

Nad selgitasid selle tööprintsiipi – täht, mis näib kaugemal liikuvat, on punasem kui see täht, mis ligemal liigub. Selle tõttu pöörati tähelepanu supernoovadele.

Teadlastegrupi idee põhineb superstringide ehk kõiksuse teoorial. Selle teooria kohaselt ei koosne universum lihtsalt pisikestest aineosadest, vaid vibreerivatest osakestest.

Kuid miljardite aastate pärast see vibreerimine lõppeb ning kogu universum seiskub.

«Kõik seiskub, nagu oleks tegemist fotole jäädvustatud hetkega. Meie planeeti ei ole selleks ajaks enam ammu olemas,» lausus Hispaania teadlane Senovilla.

Ta siiski rõhutas, et nende teooria aluseks on see, et on üks ajamõõde.

USA Lõuna-California ülikooli teadlane Itzhak Bars on välja käinud aga oletuse, et aeg võib olla kahemõõtmeline, kuid seda teist mõõdet veel ei tunta.

Briti Cambridge`i ülikooli professor Gary Gibbons lisas, et kui aeg sai pärast Suurt Pauku tekkida, siis saab ta ka kaduda ning see on lihtsalt vastupidine efekt.

Manchesteri ülikooli astrofüüsiku Brian Coxi arvates võidakse aja jooksul vajalikud vastused saada osakestekiirendite katsetega.

«Tulevikus võivad praegu spekulatsioonipinnal olevad teooriad tõestatud saada,» arvas Cox.

Populaarne

Tagasi üles