Fütoplanktoni kogus maailmameres on märgatavalt kahanenud

NASA satelliitpilt Kuuba saare lähedal leiduvast fütoplanktonist (rohekassinine)

FOTO: SCANPIX

Uuring näitas, et maailmameres on fütoplanktoni kogus märgatavalt kahanenud.

Fütoplankton mikroskoobi all nähtuna

FOTO: SCANPIX

Teadlaste kinnitusel algas fütoplanktoni kahanemine 1950. aastatel ja nüüdseks on ta kahanenud 40 protsendi võrra, kirjutab Discovery News.

Kanada Dalhousie ülikooli mereökoloogi Daniel Boyce`i sõnul ohustab fütoplanktoni kadumine looduskeskkonna tasakaalu, mereloomade elu ja maailmamere koostist.

«Kuna fütoplankton on mikroskoopiline, siis ei panda seda tavaliselt tähele. Kuid kuna see on osa ka meid puudutavast toitumisahelast, siis teeb see murelikuks,» sõnas Boyce.

13 viimase aasta satelliitpildid näitasid, et ookeanid on hakanud rohekast sinisemaks muutuma.

Boyce ja ta kolleegid vaatasid läbi alates 1899. aastast kuni tänaseni kogutud andmed ookeanide seisukorra ja fütoplanktoni kohta. 

Uuring näitas, et fütolanktoni tase langes kümnest vaadeldud ookeanipiirkonnast kaheksas ühe protsendi võrra aastas.

Suurim kahanemine on toimunud polaarpiirkondades, ekvaatori lähistel ja ookeanide keskel.

Teadlased ei ole veel fütoplanktoni massilise väljasuremise põhjuste jälile saanud. Abi loodetakse saada temperatuuride kohta käivast informatsioonist.

«Fütoplanktoni hävimine on olnud suurim piirkondades, kus merepind on soojenenud kõige enam. Soojemas vees leidub vähem fütoplanktoni eluks vajalikke toitaineid,» selgitas Boyce.

Mida vähem fütoplanktoni, seda vähem on ka kaladel süüa. Siis võib hakata kalade arvukus kahanema ning kaluritel on üha vähem, mida püüda. Inimeste toidulaual on aga vähem kala.

Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees hõljuvatest taimedest ja teistest autotroofsetest mikroorganismidest.

Fütoplankton asub vees, kuhu jõuab päikesekiirgus ja võimaldab organismidel  fotosünteesida.

Mageveekogude ja merede fütoplanktoni koostis on mõneti erinev: meredes domineerivad dinoflagellaadid ja ränivetikad, mageveekogudes aga rohe- ja ränivetikad.

Populaarne

Tagasi üles