USA kosmoseagentuuri NASA Grail sondi abil tehtud uuring näitas, et Kuu kuulus Oceanus Procellarum (Tormide ookean) ei ole ümar nagu tavaliselt on asteroidi kokkupõrkel tekkinud kraatrid.
Kuu Tormide ookean ei tekkinud asteroidi tõttu
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
3. oktoober 2014, 12:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maalt on Tormide merd näha suure tumeda piirkonnana, edastab väljaanne Nature.
Hiljutine uuring näitas, et Kuu Tormide ookean ei tekkinud miljardeid aastaid tagasi asteroidi tagajärjel nagu seni arvati.
NASA Grail sondi kogutud andmed näitasid, et 2600 kilomeetri laiune põhja-lõuna suunaline ala ei ole ümarakujuline, vaid pigem ristkülik kattes 4 000 000 ruutkilomeetrit.
Asjatundjate arvates tekkis see geoloogiliste protsesside tagajärjel.
Paiga basaltpinnases on alasid, mida nimetatakse orgudeks. Seal on Kuu pinnas veninud ja tavalisest õhem.
Maal tekivad orud siis, kui tektoonilised plaadid eralduvad teineteisest.
Vulkaanides pärit laava voolas Kuul tekkinud orualadele.
USA Colorado ülikooli teadlase Jeffrey Andrews-Hanna sõnul on nüüdne avastus ebatavaline.
«Seni ei teatud, et Kuul on selliseid orgusid hoolimata sellest, et Maal on neid palju,» lausus uurija.
Teadlased arvasid varem, et Kuu Tormide meri on tekkinud kosmilise objektiga kokkupõrke tagajärjel. Seda järeldati ala madaluse ja erilise koostise tõttu. Seal on keskmisest enam uraani, tooriumit ja kaaliumit.
Andrews-Hanna ja tema meeskond on arvamusel, et radioaktiivsete ainete suur kogus tegi piirkonnast kuumema, kuid samas kiiremini jahtuva.
Ala jahtudes ja kokku tõmbudes tekkisid venimised, mille tagajärjel tekkisid neljakandilised orud.
Andrews-Hanna arvates on Kuu Tormide ookeani ala sarnane Saturni kuu Enceladuse teatud alaga.